Avan taas simad oma valges palatis. Tegelikult on see vale. Palat ei ole mitte valge vaid helekollane. Mu kõrval lamab naine kellel sammuti vähe elada. Sugulased käivad päevast päeva ta juures nutmas ja hüvasti jätmas. Mina nii ei taha - ma ei taha et keegi mind haletseks. Sellepärast ei lubanud ma ka emal ega kellegil teisel siia sõita.
Mind ajab istukile koputus uksele. Sealt tulevad mu kõige parimad - Thea ja Niall. Thea tormab nagu segane. Ma kardan siiani et ta jookseb kuskile vastu, aga ta ei tee seda. Ta op õnnestus suurepäraselt ja ta näeb suurepäraselt.
Ta jookseb minuni ja kallistab tugevalt siis istub ta toolile mis on voodi ees. Ka Niall tuleb lähemale ja suudleb mind suule.
"Kuidas sul läheb?" küsib ta vist rohkem viisakusest.
"Paremini kui iilal varem." Teen ma näo.
"Aga tegelikult on meil sulle üllatus." Ütleb ta ja ulatab mulle dressid ja kampsuni.
"Üllatus?" Küsin ma üle. Thea noogutab.
Tõmban dressid jalga ja ringutan. Ma tunnen endas rohkem jõudu kui tavaliselt. Ma tundsin ennast vist viimati nii hästi jõuludel. Mul ei ole tunne nagu sureksin varsti.
Niall annab mulle paberi kus on kirjas:
"Tere prl. Sepp.
Lasen teid siiski välja. Mis sest et te seda ei soovinud, aga teie kaaslasel on teile ilmeline üllatus. Ma soovin teile head! Me kohtume arvatavasti veel.
- dr. Fox"
"Mis salapärane üllatus see on millest ma teada ei tohi?"Küsin ma.
Niall kehitab õlgu ja annab mulle väikese punase karbikese. Ma võtan selle enda kätte ja avan selle. Seal on kaks sõrmust. Peale graveeritud "Igavesti". Naeratan ja küsin: "Miks?"
Niall kehitab taas õlgu ja ütleb: "Ära hakka mulle nüüd väitma et sa ei taha seda. Sa oled sellest ja alati unistanud."
Ta võttab mu sülle ja viib mu läbi koridoride autosse. "Kell 3 peate kirikus olema" ütleb ta autojuhile ja paneb ukse kinni. Sõidame maja poole. Ma ei tea mis maja see on, aga see on ilus valge. Auto peatub ja ma astun välja. Lähen majja kus on täielik vaikus. Lähen elutuppa, kus seisab lumivalge kleit ja kõik muu. Teisest toast tulevad ka ema ja Hope. Ma kallistan neid, kuid nemad kiirustavad tagant ja hakkavad mulle meiki ja soengut tegema.
Peagi on kõik valmis. Vaid kleit veel ja siis oleme valmis minema.Võttan oma dressid seljast ja astun jalgadega kleiti. Tõmban selle üles ja ema paneb luku kinni. Kleit on mulle veidikene suur, aga see ei ole väga suur probleem. Panen kingad jalga ja lähenen autole.
Istun autosse. Seal minu kõrval istub Rait. Ma kallistan teda ja hakkame sõitma.
Näen kiriku ees palju inimesi. Kõik tuttavad, sõbrad, pere. Kui me kiriku ette jõuame hakkavad inimesed sisse minema. Ootame autos kuni viimne kui hing on sees. Rait avab mulle ukse ja me kõnnime ukse poole. Tunnen kuidas pulss tõuseb. See on närvidest. Ma tunnen väsimust ja kaotan pinna jalgealt. Tänu Raidile jään siiski püsti.
"On kõik korras?" küsib ta närviliselt.
Noogutan ja me kõnnime edasi. Ukse ees ootab Thea. Tal on käes korv. Ta hakkab kõndima ja muusika läheb tööle. Tunnen kuidas mu süda jätab mõned löögid vahele.
Kõnnime rahulikult, justkui jalutaks.
Jõuame Niallini. Võttan ta käest. Tunnen ta kiiret pulssi.
"Kas teie Niall James Horan võttate Doris Seppa enda naiseks?" Kõlab küsimus.
"Jah" on vastus lühike.
"Võite pruuti suudelda" Kuulen mehelt. Niall suudleb mind õrnalt ja ettevaatlikult. Tunnen nagu ma läheks katki kui ta natukene tugevamalt surub. Mu pähe lööb valu ja mul hakkab külm. Pilt kaob silme eest ja ma kuulen ruumis karjumist.
.
.
.
Ärkan igasugu masinate all. Toolil magab Niall. Leian kapilt paberi. Nialli taskust saan ka pastaka. Hakkan kirjutama:
"Hei! Härra Horan.
Ära liialt kurvasta. See oli nii ammu teada... noo võibolla mitte see et ma keset meie pulmapidu kokku kukun. Ma olen sulle väga tänulik et tegid minust proua Horani, aga palun sa pead eluga edasi minema - leidma endale naise, kellega elu lõpuni õnnelikult koos olla. Kuid sa pead ka lubama et kui alustad uut elu meenutad sa vahel ka mind ja hoolitsed Thea eest. Tal ei ole enam kedagi. Palun lepi poistega ära.
Ära lase vihmapilvedel oma päikest varjata.
Mina olen õnnelik kuni sina seda oled....
Lihtsalt midagi ei kesta igavesti...
- Armastusega Doris Horan...."
Panen paberi kapile ja sulen hetkeks silmad. Ma tunnen end elus, kuid see lahkub must peagi. Niall tõstab voodilt pea. Kui märkab et ma olen üleval suudleb ta mind otsmikule ja Läheb korra uksest välja. Ta teeb ukse niivõrd palju lahti et näen et uksetega istub ema, Rait, Hope ja muidugi Thea. Ta kutsub Thea sisse. Thea ronib mulle kaissu ja Niall teiselepoole. Nii magavad varsti Thea kui ka Niall magusat und. Sulgen ka silmad ja jään unne.
Hommikul ma silmi enam ei ava.... Mind lihtsalt ei ole. Ma rändan kaugustesse....
Lõpp.....
