4 kuud hiljem.
Ma saan küll ravi, aga ega väga lootust ei anta. Ainult paar aasta elada, kui sedagi. Aga selle ajaga tahan ma palju asju ära teha. Mul nimrkiri mis lõppeb sellegs et ma tahan koos theaga midagi toredat ette võtta. Ma plaanisin talle rääkida et ma suren aga ma ei tahtnud ta rõõmu rikkuda. Me sõidame juu täna ikka eestisse, et seal suur jõulupidu maha pidada. Kui ma oms emale rääkisin et mu vähk on tagasi ja et ma ei plaani sellega väga enam võidelda. Seepeale ta ütleski et ärgu mina muretsegu ja et jõuludel tuleb suur pidu. See oli mulle isegi natukene üllatus, sest emale ei meeldi peod. Aga eks seal ole natukene Nialli käsi kaa mängus.
Teen kihi meiki näole ja viin meigikoti kohvile. Niall tuleb mu selja taha ja suudleb pead. Ma keeran ennast ringi. Ta võtab kohvid ja suundub nendega autosse. Mina Panen oma paruka pähe ja panen Theale jope selga. Siis toppin ka endale paks jope selga ja oleme valmis. Võta Thea sülle, et me kiiremini autosse jõuaks. Suundun kiirel sammul treppist alla. Panen Thea tahaistmele ja lähen ise ette.
Anname ühe ühise kohvri ära ja suundume tolli poole. Tollist saamer suht kiiresti läbi ja varsti ongi aeg lennukile minna. Räägin Theale et algul on kõrvadel natukene valus, aga see läheb üle. Ta vaatab mind ja noogutab. Kuigi minu koht oli aknaall lasin ma Theal sinna istuda.
Lend möödus kenasti. Minu üllatudeks ei karjunudki Thea. Ta magad poole ajast ja ei teidnudki Thea välja et oleme lennukis. Ema on meil oms autoga vastad. Niall paneb kohvri taha ja istub ette. Mins istun koos Theaga taga. Sõidame ema maja juurde, kus ootavaf meid Kaisa, Annika, Frank ja ema väike tita. Niall võttis jälle kohvri ja mina lapse. Astume uksest sisse. Ütlen Niallile et ta üles läheks. Ta suundubki trepist üles. Ma lähen kööki. Seal seisab Kaisa. Ta jookseb minu juurde ja kallistab mind. Seejärel võtan kraanist vett ja lähen üles. Niall seisab nõutult keset koridori ja vaatab mulle otsa. Naeran ja kõnnin oma toa uksr poole. Võtan Theal käest kinni ja astun oma tuppa. "Tunne end kui kodus." ütlen mille peale hakkab niall naerma ja sulgeb ukse. Ta tuleb mulle lähemale, kuid ma ei märka seda kohe, sest võtan Theal jopet ära. Käib uks, mille peale Niall seisma jääb. "Vabanda Doris etvma su tuppa nii sisse sajan, aga kasbna võin Theaga mängida?" Küsib kaisa, kes on Nialli selja taha seisma jäänud. "Jaa, mängige sinu toas" ütlen ja Kaisa kutsub ta endaga kaasa.
Niall läheneb mulle taas. Tema plaanidest väga hästi aru saada, aga ma ei soovi ta plaanidega hetkel kaasa minna. "Mul on paha" ütlen ma vabanduseks. Ta jääb seisma. "Kutsun ma kellegi?" küsib ta veidi murelikult. Raputan pead, "ma vajan vaid sind" ütlen ja kutsun ta enda juurde. Ta tuleb minu juurde ja ma jään varsti magama.
Ärgates magab Thea mu kõrval aga Nialli pole kuskil näha. Tõusen vaikselt, et mitte Thead äratada. Avan ukse ja lahkun toast. Jään seisma trepile, kust on hästi kööki näha. Seal nad seisavadki - ema ja Niall. Nad arutavad midagi. Lähen kööki, et kuulda mids nad rääkivad. Kui ma lähemale jüuan jäävad mõlemad vait. Nad jõllitavad mind.
"Külalised tulevad varsti. Ma pean edasi küpsetama." ütleb ema ja võtab ahjust koogi. Vaatan nüüd küsivalt Niallile otsa. Ta võtab mu õlgadest kinni ja suunab elutuppa. Jääme diivani ette seisma. Niall ulatab mulle paberi. Voldin selle lahti. See on see sama nimekiri, mille tegin juba siis ku II ma olin 10 aastane - siis kui mil esimest korda vähk avastati. Nüüd kui vähk tagasi tuli lisasin sinna mõned asjad. Seal seisud mu väiksena olnud unistused ja ka nüüdsed. Voltisin selle tagasi kokku ja toppisin tagataskusse. Macei osanud mitte midagi teha ega öelda. Ma olin vihane et nad mu unistusi lugesif, aga samas ka õnnelik. Ma istusin diivanile.
Käiski ukdekell ja külalised olidki kohal - vanaema, tädid ja onud. Ega neid tädisid ja onusid näebki ainult siis, kui midagi lahti on. Ma olin juba varem öelnud, et see viimane kord, kui ma eestisse tulen. Seepeale olidki kõik kohale tormanud.
Ema kutsus kõik lauda. Niall oli isegi Thea ülevalt toonud. Nii oligi. Kõigepealt me sõime, siis vaatasime kingitusi. Siis läksid lapsed magama, siid kõik täiskasvanud ja sõid jälle. Ja nii õhtu mööduski
