*aasta hiljem*
Kõik on hakkanud paika loksuma. Me ostsime pool aastat tagasi endale korteri ja ma käin tööl. Kirru käib ka paar korda nädalas ka tööd. Kuid täna on Theal sünnipäev. Meile pidid ema, vanaema ja annika ja kaisa külla tulema. Kuigi ema tahtis seda Franki ka kaasa võtta aga ma ütlesin et mina teda oma korterisse ei lase. Seepeale ema küll natukene solvus, aga ta sai aru. Nad peaksidki varsti lennuki pealt jõudma. Nad jäävad nädalaks meile. Õnneks on meil 5 toaline korter. Nii me katame Kirruga lauda. Ka Thea tahab aidata, aga ma panen ta hoopis salati asju segama. Ta on sellegi üle rõõmus. Käis uksekell ja ma jooksin avama.
Nii nad kõik tuppa astuvadki. Kellel käes tort kelle karu või mõni muu mänguasi. Thea on muidugi rõõmus, sest kaisa tahab taga kohuravalt mängida. Ka mina uudistan mida nad teevad. Kui kaisa seda märkab kutsus ta mingi. Naeratan, kuod siiski keeldun. Vaatan rahulikult edasi. Nad on nii sarnased. Lausa nagu õed. Okei nad peavadki olema.
Istume kõik lauas ja sööme juba torti. Käib taas uksekell. Kirru läheb seekord avama. Ta tuleb tagasi tuppa ja ütleb et mulle tuli külaline. Lähen vaatama. Seal see inimene seisabki. Lähen natukene lähemale et näha kes see on. Seal seisab Harry. Jah just see sama Harry Styles. Ma kohtusin temaga ühel üritusel, mis mu töö juures toimus. Meil olid lähemad suhted vahepeal, kuid siis pettis ta mind ja ma jätsin ta maha, aga teiste poisega saan ma jumala hästi läbi. Vaatan üles ja ütlen rohkem mõttes: "Kallis, palun anna andeks et ma sind reetsin" ja ma mõtlen kalli all silmas Franki. "Mida sa tahad?" Küsin nüüd talle otsa vaadates. "Tulin su lapsele õnne soovima"vastan ta süütut nägu tehes. "Ma ei lase sind iial oma lapse juurde. Ja üleüldse mine ära!" Karjun ma talle näkku. "ega ma sinu pätast tulnud" vastab ta aga ma ei arvagi seda
See lause teeb mu sees valu, kui ma üritan seda enda hoida sest ma märkan uksel Kirtelit, kellel on süles Thea. Võtan Thea enda sülle ja teen Kirrule küsivat nägu. Ta kehitab õlgu ja kõnnib minema. Nüüd küsin ma Thea käest:"Mis on kullake?" "Mika sa karjusd?" Küsib ta tõsise häälega. Kõnnin tuppa ja vastan: "see oli üks paha onu. Ma karjusin tema peale." Panen Thea maha ja ta naeratab. Istun tagasi laua taha. Kirru vaatab mulle küsivalt otsa ja ma rapputan pead. Seepeale Kirtel noogutab ja sööb oma kooki edasi.
Lähen Kirru juurde ja ütlen: "Vaata Thea järgi ja kui keegi küsib, siis ma läksin tööle." Ta vaatab mulle otsa. " kuhu sa tegelikult lähed?" Küsib ta tõsiselt. Kehitan õlgu ja lähen esikusse. Lülitan telefoni välja ning topin selle taskusse. Võtan igajuhuks telefoni ja panen jope selga. Kirjutan peeglile puuderkreemiga:"ärge muretsege homseks olen tagasi. Doris"
Astun bussi uksest sisse ja bussijuht küsib et kuhu mulle. Ma ei oska midagi öelda, sest ma ei vaadanud kuhu see buss läheb."viimasess peatusesse, palun" maksan raha ja võttan vaba koha. Istun akna alla. Varsti seisab mu juures üks poiss ja küsib: "Kas sed koht on vaba?" "Kui sa just pead siia istma siis istu." Keeran na pea taas ära. Sulgen silmad ja mulle tuleb köik meelde mis Harryga oli. Need pildid ja hetked käivad mu silmeeest läbi:
"Vabandage, ma ei tahtnud teile otsa koperdada." Ütlesin ma juba lahkudes. "Oodake"kuulsin selja tagant. Keerasin end ümber ja nägin seljataga Harryt. "Te olete imeilus"ütles ta mulle silma vaadates. "Te ei pea mind teietama" ütlesin ja naeratasin laialt.
Kõik need suudlused. Keset linna, kuuride taga, kohvikus, poodides, kõikjal. Ka need amelemised, õrnused ja kallistused ja see igatsus....
Astusin kohvikusse. Tellisin endale kohvi. Olin tulnud just selleks siia, et natukene puhata. Ja mida ma näen teiselpol akna ääres? Seal istun Harry koos mingi blondi tibiga. Nad suudlevad seal ja värki. Tellin veel kaks kohvi ja tasun nende eest. Lähen nende laua juurde ja valan ühe kohvi Harryle pähe ja teise sellele tibile. Jooksen kohvikust välja ma lihtsal jooksin. Ma ei tundnud midahi. Isegi mitte valu. Ma olin täiesti tundetu. Kui olin kodu uksest seees helistasin ülemusele ja ütlesin et ma len haige. Jooksin oma tuppa ja istusin lihtsalt vooodil.
"Maa kutsub kosmost." Kuulen ma läbi une. Avan vaikselt silmad ja ma näen seda poissi kes mu kõrval istub. Tõukan ta eemale ja vaatan aknast välja. Siin on ilus ja isegi vesi paistab. Siin see lõpp ongi.
Ma astun bussist välja ja kõnnin vee poole. Vesi on külm kuid olen seal jalgupidi sees. Päike hakkab juba vaiksel loojuma. Istun liivale ja hakkan seda vaatama. Tahaks olla siin vaikuses igavesti. Siin on mõnus. Varsti tuleb mulle meelde, et mul pole kiskil ööbida. liigun edasi, et leida endale hotell või midagi. Varsti tulebi üks pisike hotellike. Astun sisse. Seal seisab naine, kellele ütlen et sooviksin tuba. Maksan ja saan võtme. Tuba asub teisel korrusel. Siin on väga vaikne. Ma kõnnin rahulikult trepist üles ja avan toa ukse. Kuigi see tuba on madalal oleks siit siiski super vaade. Istun natukene rõdul. Ühel hetkel hakkab lund sadama. See on mulle suureks üllatuseks. Lähen tuppa kui mul külm hakkab. Vaatan seinal olevat kella. See on palju. Otsustanud magama minna vahetan riided ja ronin voodisse.
Hommikul käin söömas ja registeerin end välja. Kõnnin tagasi selle ranna poole kust olin õhtul tulnud. Kuna ma ei tunne seda linna.enam pole mul mingit tahtmist randa minna, sest öösel oli maha sadanud vähemalt 5cm. Kõnnin busijaama poole. Vaatan kuna tuleb buss millega saaks Londonisse. Bussini oli pool tundi aega. Lülitasin telefoni sisse. Vaatan facebooki. Mul on seal kiri. See on Kirtelilt. See on mingi kojutulemis värk aga ma kirjutan talle: Kui koju tulen siis räägime. Varsti on buss kohal. Ostan pileti londonisse. Istun vabale kohale. Ma tunnen end nüüd palju paremini. Mu kõrvale istub tüdruk kellega ma terve tee põhiliselt rääkisin....
_____________________________________________________________________________
Kuna reisi kirjeldus jäi pooleli, siis meenutab seda keegi pärast, sest ma tahtsin ühe uue osa ka teha
