*5 kuud hiljem*
Ma otsutasin ära kolida. Ma olen juba 19 aastane ja kuna vend ja tema naine ja laps elavad ema juures ja läks seal läks veidi liiga kitsaks. Ma olen nüüd ühes väiksest üürikas.
Ärkasin hommikul. Panin kohvivee keema. kuid siis kuulsin kuidas keegi kella andis. Läksin vaatama. See oli jälle Rob. Tema külastus on jubaa igapäevane.... Ma läksin kööki tagasi ega avanud ust. Ta laamendas seal veel tükk aega, aga ma ei teinud sellest enam väljagi. Ma tegin endale hommikusöögiks salatit.
Varsti käis jälle uksekell. Ma mõtlesin algul, et see on jälle Rob, aga ma ostustasin siiski vaatama minna. Õnneks ei olnud see Rob. See oli Mirtel. Temaga oli kaasas Kirtel. Neil oli suht palju asju kaasas. Terve laud sai asju täis. Panin mõned kappi ja mõned jätsin lauale. Tegime natukene salatit ja veel süüa. Panime need seisma. Meil kõigil olid veel omad toimetused. Leppisime et saame kell seitse minujuures kokku.
Vahetasin riided ja hakkasin autosse minema. Trepil jooksis keegi alla. Mis te arvate kes see oli? Jah, loomulikult Rob. Ta peatas mind, aga ma rebisin ennast lahti, aga ta jälitas mind autoni. Kui ma autosse istusin istus ka tema autosse. Ma palusin tal kordi, et ta välja läheks. Ta ei läinud ja istus lihtslt edasi. Ma hakkasin lihtsalt sõitma.
.
.
.
.
Ma sõitsin linnas algul lihtsalt ringi, aga siis sõitsin linnast välja. Mingi tunni aja pärast jätsin auto seisma ja läksin autost välja. Toetasin vastu autot ja jäin ootama. Rob seisis minu vastu. Ta vaatas mulle sügavalt silma. Ta astus mulle aina lähemale. Meid lahutas vaid paar sendimeetrit. paari sekundi pärast lahutas meid vaid paar millimeetrit. Jah, ja siis see juhtus. Ta suudles mind. See oli hea. Ma suudlesin vastu.
Kui ta hakkas mulle kätt pluusi alla panema lükkasin ta eemale ja istusin autosse. Ma panin auto käima ja sõitsin kiiresti ära. Ta jäi sinna lolli näoga vahtima. Ma pidin kiirustama, kuna lubasin täna Kaisat hoida. Ma sõitsin kiiresti. Ikka päris kiiresti. 135km/h. Õnneks ei olnud teel väga kedagi. 20 minutiga olin kohal.
Läksin uksest sisse. Seal oli ainult Annika. Kallistasime. Siis pidi ta kiirustama. Ema ka ei olnud. Läksin oma vanasse tuppa. Kaisa magas voodi peal. Ta nägi nii nunnu välja. Kapil, kus olid olnud varem mu riided olid pildid Frankist, mis ma olin siia jätnud.
Panin ühe pildi endale siiski kotti, kuna ma lihtsalt vajan teda enda kõrvale. Varsti ärkas Kaisa üles. Ta sõi ja siis läksime jalutama. Ta rääkis mulle igasugu asju. Teda oli vahepeal isegi valus kuulata. Ta rääkis kuidas Annika ja Rait tülitsevad pea igapäev.
Ma tean seda tunnet. Kui ma olin Kaisa vanune, siisminu vanemad tülitsesid ka palju. Kaisime veel kohvikus ja siis hakkasime koju kõndima. Kui me koju jõudsime ooli rait juba kodus. Ta saatis Kaisa teise tuppa mängima, kuna ma ütlesin talle et mul on temaga vaja rääkida.
"Kas sa tead ka kui palju see lapsele haiget teeb kui te tülitsete?" ütlesin, kui ta oli Kaisa teise tuppa saatnud. "Kust sa seda võtad et me tülitseme?" Küsis ta peale paari sekundilist vaikust. "Kallis vend, ega ma ka pime ei ole!" ülesin ja keerasin näo ära. "Okei, ma tean ku palju see haiget teeb, aga mida mina sinna teha saan?" Küsis Rait jahmunult. "Lihtsalt ärge tülitsege!!" Ütlesin ja läksin uksest välja.
Kell oli alles 5. Ma sõitsin veel linnas ringi, et halvad mõtted ära läheks. Kell oli poole seitse kui ma maja ette jõudsin. Läksin kiiresti tuppa, sest mul oli veel vaja koristada ka. Kui ma tuppa jõutsin oli mul ülletuseks see et korter oli täiesti korras. Astusin tuppa. Mirtel ja Kirtel tõid asju lauale. Läksin neile appi. Poole tunni pärast istusime diivanile ja vaatasime filmi ja sõime krõpsu.
Kella 9 paiku paiku koputqas keegi uksele. Ma läksin vaatama. See oli jälle Rob. Ma astusin uksest välja, et temaga rääkida. Ta hakkas mulle mingit ima ajama. Ilmselt oli ta täis. Läksin uksest ruttu sisse tagasi ja keerasin uksee lukku.
Vaatasime filmi edasi. Kui film läbi sai siis rääkisime asjadest. Kirtel rääkis kuidas tal uue poisiga läheb ja Mirtel sellest kuidas ta lihtsalt elab. Ma nägin et midagi on valesti, aga ma ei tahtnud tuju ära rikkuda. Hiljem vaatasime veel filme ja sõime ja tüdrukud ka jõid. Me vaatasime vist mingi 7 õudukat lõpuks ära....
