Ma ehmusin. Kahjuks suutis ta kõik ära rääkida. Algul kohtunik ei uskunud seda, aga kui ta peaaegu nutma hakkas siis jäi ta seda siiski uskuma. Kurat oli seda nüüd vaja. Ta tuli sinna kus ma olin. Õigemini Ta tungis politseinikest mööda ja tuli sisse. Ma kallistasin teda. Ma sosistasin talle kõrva: "Enam ma sind päästa ei saa"
Ma hakkasin nutma. Istusime koos seal. Rait rääkis kõik nii kuidas oli. Ta tõi isegi selle välja, mida mina veel maininud ei olnud. Too et Isa mind vägistanud oli. See oli mingi hull teema praegu. Kuigi ma olin seda uurijale maininud, aga ta ei olnud seda toimikusse pannud.
Läks veel aega. Muidugi küsiti veel mind puudutavad asjad veel üle. Siis hakkas kohtunik karistust ette lugema: "kohus otsustas määrata Rait Sepale 7 aastat vangistust 3 aastase katse ajaga. Ja Rait Sepp ei tohi riigist lahkuda......"
"Ja Doris Sepale 100 eurot trahvi"
See oli hea uudis, aga mul oli samas ka paha tunne, sest Rait ei saa oma naise ja lapse juurde minna. Minu karistus ei olnud midagi. Maksan oma 100 euri ära ongi kõik.
Peale seda sain ma koju. Ma arvasin et vend on kaa juba kodus, aga ei. Kedagi ei olnud. Ma käisin mööda maja ringi. Ma mäletasin veel, kus isa laip oli. See ajas mul südame pahaks. Ma jooksin vetsu. Ropsisin. Läksin oma tuppa. Lukustasin ukse ja vistakasin voodile pikali. See tundus kahtlane. Ma olen viimased nädal aega iga asja peale põhimõtteliselt oksendanud. Ei, ärge arvake et ma loll olen, ma aimasin milles asi on.
Ma ei taha seda praegu isegi ette kujutada. Ma ei pannud tähelegi kui ma magama jäin.
Ma olin mustuses. Kõik oli must. Kuskilt tuli välja punane suht sarvedega asi. Ta ajas imelikku juttu. Ta hakkas mind taga ajaama ja ta tahtis mind tappa. Ma kukkusin. Kui ma kukkuma hakkasin siis tuli kuskilt trepp.....
See uni kestis veel nii u 10 minutit. Siis ärkasin karjudes üles. See oli täielik luupainaja. Kindlasti olete teiegi kunagi luupainajat näinud. Ma tõusin püsti. Oli vist öö. Vähemalt nii ma oletasin, sest väljas oli pime. Otsustasin alt vett võtma minna. Ma ei olnud ainuke kes üleval oli. Ka vend istus all. Tegelt ma ei tea, kas ta magas või ei. Ta istus köögilaua taga ja vahtis oma tassi. Panin kraani käima. Ta ehmus sellepeale.....
Ma üritasin temaga rääkida, aga ta jättis tassi lauale ja läks üles. Ka mina läksin peale seda üles
Hommikul tundsin pannkoogi lõhna. Super! Läksin alla. Ma lootsin et meil on hommikusöök pereringis, aga kahjuks ei. See ema mees või keegi oli seal ja Raiti polnud üldse. Läksin võtsin pannkooki ja hakkasin laua äärde istuma "Tere, Ma pole jõudnud ennast tutvustada, aga ma olen Frank....." üles too lehm. Ma viskasin taldriku põrandale kildudeks ja jooksin oma tuppa. See nimi isegi tegi mulle haiget.
Istusin natukene aega oma toas, kuid siis otsustasin ennast rahustama minna. Vahetasin riided. Vaatasin aknast välja. Kurat jälle tuiskas. Ma otsustasin siiski kauplusesse minna. Kui ma lõpuks kohale jõudsin olin õnnelik, et ma siiski kohale jõudsin. Käisin natukene shoppamas ja hiljem ka toidupoes. Siis ostustasin ka apteegist läbi käia. Ostsin rasedus testi. Siis otsustasin hakkata koju minema. Õnneks oli tuisk järgi jäänud, aga ühistrantspordis oli ikka problleme ja seega pidin jala minema.
Kui ma koju jõudin oli õues ämar. Ma läksin oma toa vetsu. Tegin rasedustesti. Jätsin selle kraanikausi peale ja äkdin alla sööma. Õnneks oli see lehm ära länud. Aga all istus ainult ema. Raiti jälle ei olnud. Peale sööki keerasin läksin võtsin oma toast venna to võtme. Keerasin ukse lahti. Vend oli oma voodis. Ta vist magas. Ma läksin ta voodi juurde ja istusin sinna. Ta võpatas, kuid ei liigutanud ennast rohkem siiski. Ütlesin vaikselt ta nime, aga ta ei reageerinud. Ma lahkusin ta toast.
Läksin tagasi oma tuppa. Mul oli idee kuidas ma venna voodist püsti saan, aga sellest juba hiljem. Läksin vannituppa tagasi.
Vaatasin rasedustesti. Kurat! Positiivne!!! Ma loodan et mitte isast ega Robist. Registeerisin end neti kaudu günekoloogi juurde. Siis läksin magama.
Hommik oli vaikne. Ema oli vist tööl ja vend oma toas. Läksin Facebooki. Õnneks Annika oli sees. Kirjutasin talle:
Mina: "Tsau. Kuule mul on sulle tähtis jutt"
Natukene läks aega edasi ja siis Annika kirjutas:
"Noo Tsau. Räägi!"
Mina: "Noo vaata sa tead juu seda karistust mis Raidile määrata, et ta ei saa riigist lahkuda ja värki."
Annika: "Jaa, ta rääkis mulle"
Mina: "Noo viimased kaks päeva on Rait oma toas olnud ja minuga ta enam ei räägi. Mul oleks su abi vaja."
....
Annika jäi mu plaaniga nõusse ja ma loodan et see toimib. Ma läksin alla korrusele. Seal ei olnud kedagi. Ma tegin süüa. Mul oli kõht ilgelt tühi. Viisin ka vennale lauale toidu. Tema tuppa. Nelja tundi hiljem kopputas keegi uksele. See oli Annika. Kallistasin teda ja siis Kaisat. Paljusin Neil vaikselt olla. Tegin venna toa ukse lahti ja läksime sisse. "ISSI!!!" Karjus kaisa üle toa. Rait keeras ennast ja tuli istukile. Ta näole tekkis kena naeratus. Kaisa hüppas voodile ja kallistas Raiti. Ka Annika läks voodi juurde. Ma läksin toast ära alla.....
