*Aasta hiljem*
Kuulsin telefoni helinat. Ajasin end vaikselt püsti. Võtsin telefoni:
Mina: "Hallo?"
Helistaja: "Tere, Kas ma räägin Doris Sepaga?"
Mina: "Jaa, aga kellega ma räägin?"
Helistaja: "Aa, vabandust mina olen Dr. Rei. Ma helistan teie lapse pärast..."
Mina: "Nii?"
Dr: Me leidsime arsti kes oskaks teie lapse haigust ravida. See arst asub Londonis"
Mina: "Ja kuna selle arsti juurde saaks?"
Dr: "2 nädala pärast. Kas te saaksite minna?"
Mina: "Oma lapse nimel olen ma valmis kõike tegema niiet jah."
Dr: "Ma saadan teile meilile selle arst andmed"
Mina: "Aitäh, head aega"
Dr: "Head aega!"
Olin juba selle aja peale voodist püsti. Ma suht keksisin keset tuba. Ma vist lõugasin liiga kõvasti, aga igaljuhul hakkas Thea nutma. Ta vist ehmus mu karjumise peale. Läksin tema juurde. "Hommikust kallike. Me lähme londonisse!" Thea jäi tasa nagu oleks aru saanud.
Võtsin Thea sülle ja viisin ta kööki. Tegin talle piimasegu ja andsin talle lutipudeli. Endale võtsin kapist juustu ja saia.
Peale hommikusööki viisin Thea keset tuba. Ta läks kohe mänguasjade juurde. Ma istusin suht tema juurde. Võtsin telefoni ja valisin Kirteli numbri. Ta ei võtnud vastu. ilmselt magas. Thea tõi mulle palli ja istus minu ette maha. Ta tuli minu juurde hingamis hääle järgi. Ta kuuleb väga hästi. Läksin natukene kaugemale ja veeretasin vaikselt talle. Igakord, kui tema jalgade vahele ei veerenud pidin ma püsti tõusma ja palli ära tooma. Ta on vist palli veeretamis sõltlane. Ta tahab seda koguaeg teha.
2 tunni pärast helises mu telefon. Helistajaks oli KIrtel.
K: "Tsau, helistasid"
M: "Mhm, oled mu peale ikka pahane?"
K: "mhh"
M: "Tegelt ma helistasin et kas sa tahaksid minuga Londonisse tulla?"
K: "MIS SA ÜTLESID??!! Muidugi. Kuna? mis? kus?"
M: "Tule minu juurde siis räägin. Ma pean sulle midagi näitama"
K: "Okei, näeme tunni aja pärast."
Ma ei ole Kirtelile rääkinud, et ma sain lapse. Või noh ta teab juu, aga ta pole teda näinud ega tea mis ta nimi on. Ta ei ole minuga aasta juba rääkinud. Täna oli üle pika aja, kui me rääkisime. Ta oli mu peale jubedalt solvunud, kuid ma isegi ei tea miks.
Theal tuli lõunaune aeg. Võtsin ta sülle ja viisin voodisse. Viskasin tema kõrvale pikale. Natukese aja pärast käis uksekell. Lootsin et Thea magab ja läksin ust avama. Seal seisis Kirtel. Ma ei teadnud kas kallistada või mitte, aga Kirtel tegi minu eest selle otsuse. Ta kallistas mind ja ütles: "Nii tore on sind näha" "Sind ka!" ütlesin ja naeratasin. Kõndisin tuppa tagasi. "Soovid teed või kohvi?" ütlesin kui Kirtel oli diivanile istunud. "Ei aitäh, sa tahtsid rääkida" vastas ta mu küsimusele. Noogutasin ja läksn magamistoa ukse juurde. Kutsusin Kirteli kaasa ja avasin ukse. "Sellepärast me Londonisse lähmegi" sosistasin, kui Kirtel oli last näinud. "Tahad lapsele paremat elu või mida?" küsis ta imestunud, kuid vaikse häälega. "Ei, Thea on haige" ülesin ja sulgesin silmad. "Mis haigus?" küsis Kirru veel rohkem imestunult. "Seda näed homme. Aa ja muide, me lähme Londonisse autoga."...
"Ma olen homme kell 10 su maja ees ja ootan. Ära passi ja tähsaid asju maha unusta" Ütlesin kui Kirru uksest välja astus.
Homse päevaga peaksime jõudma Lätti. Riias oleme öösel hotellis, Ülehomme siis Riiast Vilniusesse ehk Leedus, Kolmapäeval peaksime olema Poolas ja neljapäeval Berliinis. Me leppisime kokku, et oleme Saksamaal 2 päeva, sest me ei jõua niipalju sõita. Reede peaks me olema Karlsruhes olema. Edasi järgmisel päeval lähme Pariisi. Pariisis oleme vist Esmaspäevani ja siis lähme Calaise kus me lähme kas tunnelist või praamiga Doverise ehk UK'sse. Seal oleme ühe öö ja hommikul peaks Londonisse sõitma.
