With You

Peatükk 20

Ashton

Ma sulgesin enda järel vaikselt ukse. Liisu oli lõpuks magama jäänud ja ma ei suutnud seal lihtsalt niisama pikutada ja oma mõtetesse uppuda. Kuidas ma seda ette ei osanud küll näha. Ma pean ta sealt majast esimese võimalusena välja saama ja kas või praegu talle mingi maja ära ostma.

Ma jalutan elutuppa, kus laua peal on mu läpakas ja kiri Mikeylt et ta läks teiste juurde. Ma kirjutan enne Liisule igaks juhuks kirja ja jätan selle laua peale. Võtan oma arvuti ja toa kaardi ning suundun Calumi ja Luke toa poole. Ma ei suuda siin praegu üksi ka parema tahtmise juures rahulik olla. Kogu selle aja olin ma praadinud oma ema juttu, et ma pean Liisut kohe nägema. Tal oli õigus, ta ei näinud sugugi hea välja, aga ehk natuke õrnust ja armastust aitab ta haavadel rutem paraneda. Seda ma küll ei tahtnud, et ta peab sellisena pulma minema.

Ma avan ukse kaardiga ja astun sisse. "Mina tulin," hõikan ma juba ukse juures, enne kui ukse sulgen.

"Hei, Ashton. Kus Liisu on?" uurib Calum.

"Magama jäi," ohkan ma ja istun diivani ühte nurka. Teised silmitsevad mind huvi või murega. Ma isegi ei tea millega.

"Kui hull lugu on siis? Mikey rääkis, et ta ei näinud just hea välja," uurib Luke.

"Camille andis talle kodus peksa, kui see aitas Annat, kuna tollel oli mingi mure kodus ja ta läks seda lahendama," ohkan ma veel raskemalt ja lükkan arvutiekraani ülesse.

"Wow, temast võiski midagi sellist oodata, aga et kohe nii ruttu," imestab Luke.

"Pigem ikka ruttu," vaidleb Calum vastu. Ma ohkan veel raskemalt ja mina ei näinud seda ette. Avan majade müügikuulutuste portaali, et esimene ettejuhtuv normaalne maja Camillele valida, mis oleks meist kaugemal, et nad eriti kokku ei puutuks.

"Kas ta on väga stressis või sellest kõigutatud?" uurib Calum.

"Natukene, pigem šokk- ta on kindlal veendumusel, et ta on ise süüdi, aga samas tal on ju lahke süda. Kui kellegi ikka vaja, siis ta aitab ja ma ei süüdista teda..."

"Kumb sa arvad, et süüdi on?" uurib Mikey.

"Camille ikka, Liisu ju ainult aitas Annat ja ei pea seepärast teist veel vagaseks peksma," sõnan ma kurvalt ja avan esimese maja kuulutuse. Maja oli ühekordne, kahe magamistoa, vannitoa, köögi ja elutoaga. Lisaks oli majal ka veel garaaž. Pealegi oli seal ka kena aed, kus Nellie saaks rahus mängida. Ja see oli meist kaugemal, aga mitte saja aasta kaugusel.

"Õige kah," kommenteerib Michael.

"Mis te sellest arvate?" uurin ma, keerates arvutiekraani nende poole.

"Camillele?" küsib Luke. Ma noogutan.

"Talle paras, pole talle midagi vaja kuningalossi, eriti pärast seda, mis ta tegi," sõnab Calum.

"Nõus ja see hea, et teie omast kaugemal- ehk nad siis ei satu kokku nii väga," lausub ka Luke.

"Mulle kõige enam meeldibki see, et see kaugemal on. Ma saan ju vajadusel Nelliet seal külastada..."

"Kui ta on üldse sinu laps," teeb Calum märkuse.

"Jah, kui ta on minu oma. See on imelik, aga ma loodan, et ei ole," vastan ma natuke itsitades. Teised ka ühinevad minuga.

"Millal sa tulemuse teada saad?" uurib Calum.

"Millagi peale Signe pulmi. Ma tegin kolm testi, aga Camille ja Liisu teavad ainult ühest. Ma saatsin ühe proovi sinna, kuhu Camille soovitas ja kaks teist teistesse kohtadesse, et olla veendunud," vastan ma ja saadan emale sõnumi koos maja infoga, et ta seda vaatama läheks. Ning seejärel annaks mulle tagasisidet ja kui on normaalne, siis tehku aga diil ära ja kupatagu Camille meie kodust välja.

"Tark," vastab Luke.

"Ma ka nii kindel poleks kohas, kuhu Camille soovitab saata," sõnab Mikey ja teised itsitavad, ma muigan selle üle, aga eriti midagi välja ei näita, kuna ma üritan samal ajal oma meili sisse logida.

Mis sa arvad, Mikey, kui..." ja edasi läks mul Calumi tekst kaduma kuna ma langesin oma mõtetesse.

Tunni aja pärast lähen ma tagasi oma hotellituppa, et vaadata, kas Liisu on ülesse ärganud. Ma ei tahtnud teda praegu eriti kauaks üksi jätta. Pealegi ei saanud me teab mis kaua ka koos veeta. Ja praegu oli ideaalne võimalus nautida kvaliteetaega kahekesi.

Õhtu saabudes liigume me autoga kontserdipaika, kus on näha väljas juba kogunevaid fänne. Liisu minu kõrva niheleb korraks aknast välja vaadates.

"Kas midagi on lahti?" sosistan ma talle kõrva, ühe käe tema õlgadele toetades.

"Ei, kõik on korras. See rahvamass teeb mind lihtsalt rahutuks," naeratab ta viltuselt.

"Ära seepärast muretse," sõnan ma ja toetan oma pea vastu tema oma.

"Ma üritan, aga ma oleks pidanud ikka hotelli jääma," vastab ta ohates.

"Ei, ma tahan, et sa oleksid minu lähedal," vaidlen ma vastu ja võtan ta käe omale pihku.

"Ta on sulle isegi special koha käskinud teha," tögab Luke," põlvili tema ees trummide taga."

Liisu turtsatab ja teised irvitavad ka Luke lause üle. "Luke, sa oled pervert," sõnan ma mänguliselt, pahaselt.

"Mitte rohkem, kui sina," vastab ta itsitades. Ma vaid turtsatan, ka Liisu nügib mind küünarnukiga ja vaatab itsitades otsa.

"Sa arvad ka, et ma olen pervert?" uurin ma mänguliselt.

"Ei sugugi mitte," vastab ta itsitades ja siis turtsatab.

"Liisu, sa peaksid minu poolel olema," virisen ma lõbustatult.

Ta turtsatab taas nagu ka teised ja vastab siis:" Ma olengi!"