Electra lugu

Pühapäeval...

Ajasin ennast alles poole kahe paiku üles. Kahju, et meie telkimine nii lõppes. Keegi koputas uksele. Panin hommikumantli selga ja tormasin trepist alla ust avama.

"Politsei, avage!"

"Kohe!" Avasin ukse ja mulle vaatasid otsa kaks tuttavat nägu- uurijad. Nad pidid tulema, kui midagi vaja täpsustada.

"Tulge edasi, istuge. Kuidas saan teid aidata? Kas on juba selge, miks Carl suri?"

"Jah, aga me ei või veel öelda."

"Arusaadav. Aga miks te tulite?"

"Vaadake, see jaht, mille peal te olite, oli varastatud ühe vanema härra käest. Kas te teate sellest midagi?"

"Eeee... ei, ei tea. Carl tundus selline, et on rikas ja saab endale selliseid asju lubada. Juba auto hakkas silma,riided, käekell ja nii edasi..."

"Okei." Uurijad sosistasid omavahel midagi ja siis küsis üks neist: "Mis oleks võinud olla Oliivia motiiv, teda tappa?"

"Mida?!"

"Ei, midagi pole selge veel, aga nende vahelised suhted olid segased: kord suhtes, lahus, tülis, kihlatud..."

"Ma ei tea sellest küll midagi. Aga seda tean ma juba aastaid: Oliivia armastab raha rohkem, kui oma ema. See oleks ainukene motiiv ehk. Ma tõesti ei oskaks nüüd midagi öelda..."

"Selge, kui midagi on, andke teada ja olge ise kättesaadav. Head päeva!"

Oehh... Kahetsen, et asjadel rohkem silma peal ei hoidnud. Proovisin iseennast mitte süüdistada ning läksin kööki sööma, kuigi isu eriti polnud. Chris küll helistas paar korda aga ma ei tahtnud kellegagi rääkida. Ilm oli tuuline. Õhtupoole hakkas paduvihma sadama. Teetass käes, vaatasin aknast välja. Tänaval oli vahe liiklust. Jõin tee lõpuni, ja siis teadsin, mida tahan.

Tantsida.

Panin klapid pähe, telefoni taskusse ja toa jätsin pimedaks. Nautisin seda täiega, eriti seda, et keegi ei vaadanud mind. Kõik emotsioonid elasin välja: rõõmu, sest mul oli Chris ja kurbuse, sest olin peol, kus inimene sai surma ja mina olen kahtlusalune, nagu ka kõik, kes seal olid. Tund aega lihtsalt tegin. Siis tundsin, et pean veel midagi tegema.

Läksid kätekõverdused, toenglamang, seljalihased, jalad- kõik tegin läbi. Tahtsin ennast korralikult tühjaks rampsida. Ma ei teadnud, mis minuga toimus. Tavaliselt ma pole selline. Panin vihmajope selja, tossud jalga ning läksin välja. Vihma veel sadas ja tugev tuul ehmatas mu alguses ära, kui uks tahtis käest minna.

Jooksin umbes poolteist tundi kui tundsin, et pole enam energiat. Ma polnud üle 24 tunni eriti midagi söönud ka. Lonkisin tuldud teetpidi tagasi. Olin läbimärg ja mul oli külm. Pea käis veidi ringi ja halb oli olla. Sõitsin kaks peatust bussiga jänest ning siis polnud enam palju koduni. Kodus panin märjad riided kuivama, vannivee jooksma ja valasin endale punase veini ning läksin vanni. Tegin vahu ja panin vaikselt muusika käima. Hea oli...

Paari tunnipärast tulin välja. Kell oli juba 23 läbi. Kuivatasin ja sirgendasin juuksed ning kobisin ära magama. Saatsin Chrisile veel head ööd sõnumi ning vajusin mõnusasse unne...