(2. peatükk) Pikk päev

108 4 0
                                    


Ärkasin hommikul äratuskella peale. Kell oli 7.00 ja mu tööpäev hakkas kell 9. Tegin kiire hommikusöögi ja ajasin Jae ka üles. Jae pidi kooli minema.

Viisin Jae kella 8.30ks kooli ja ise läksin tööle. Tegin seda koos Eunhaga, sest me töötame kõrvuti olevates Subways ja Starbucksis.
"Täna tuleb kergem tööpäev, kuigi hommikul on palju inimesi, kes Starbucksist kohvi tahavad," alustas Eunha juttu.
"Jah, aga sinu vahetuse ajal enam ju nii hull ka ei ole," vastasin ma talle.
"Mhm. Näe olemegi kohal. Näeme siis võib olla lõuna ajal."
Kiirelt vastasin: "Jaa, ma kindlasti tulen."
Me läksime mõlemad erinevatest ustest sisse ja asusime tööle. Panin oma vormi selga ja asusin teenindama.

Mõttes sõnasin endale: "Oh, ongi mul lõuna aeg. Teen ühe võileiva ja hüppan Eunha juurest läbi."
Vahetasin kähku oma töövormi jälle tavariiete vastu ja läksin kõrvalolevasse Starbucksi.

"Tere, kas Eunha on hetkel tööl?"
"Ei, ta läks just lõunale," vastati mulle.
"Okei, aga ma võtaksin ühe suure topeltšokolaadi frappucino," sõnasin ma kiirelt.
"See oleks 7 dollarit ja 50 senti. Kuidas on teie nimi?" küsis teenindaja.
"Cathleen."
"Jah, kohe tuleb teie frappucino," vastas teenindaja ja hakkas frappucinot valmistama, "palun oodake 3 minutit."

Ootasin pisut ja saingi oma frappucino kätte, aga topsil oli kirjas Katleen, mitte Cathleen. "Nojah, Starbucks ongi tuntud ka oma valesti kirjutatud nimede poolest," pomisesin endale.

Andestasin teenindajale ja jäin Eunha'd ootama. 20 minuti pärast ta saabuski.
"Hei. Soovisin väikest vaheldust ja läksin Panda Expressi. Sorry," alustas ta jutuajamist.
Jätkasin: "Pole midagi. Ma tellisin oma tavalise. Näe vaata, kuidas mu nimi on kirjutatud."
"Ma olen sellega juba harjunud. Vahel tehakse seda ka meelega," rääkis Eunha naerdes.
"Hahaa jaa, aga mul ongi nüüd lõuna peaaegu läbi," naersin ma kaasa, "pean tagasi minema. Millal sa lõpetad?"
"Mu vahetus lõpeb kell seitse."
"Okei. Me ei saa koos minna, mul lõpeb kell viis. Ja Jae on ka ju üksi kodus," ütlesin ma Eunhale uksest väljudes.
"Jah, ma mõistan, aga äkki tulen õhtul külla? Kutsume Minny ka," lisas ta kiirelt.
Peatusin: "Hea mõte. Helistan talle hiljem. Ma lähen nüüd. Õhtul näeme."
Lahkusin Starbucksist ja läksin tagasi tööle.

Mu vahetus sai läbi ja läksin väsinuna koju. Jae ootas mind seal.
"Emme, sa jõudsidki koju!" jooksis mulle Jae vastu.
"Jah, musirull ega ma siis tööle ei jää," vastasin ma talle itsitades. Ta palus: "Ma tahaks süüa, kas sa teeksid lasanjet?"
"Jaa, kohe, oota veel tund aega ja siis saabki lasanje valmis," vastasin.
"Okei, aga kas ma saaksin nii kaua näksimist?" küsis ta.
"Kohe annan sulle."
Ma lõikasin talle pisut õunu ja porgandeid.

Ulatasin poisile näksid ja sõnasin: "Palun, saad nüüd näkse."
"Aitäh, emme. Sa oled parim. Armastan sind väga."
"Mina sind ka, musirullikene," vastasin.

Pidin süüa tegema hakkama, aga enne seda veel kiire kõne Minnyle tegema.

Minny vastas telefonis: "Tšau."
"Tšauki. Kas sul on tööpäev läbi?" küsisin.
"Jaa, olen kodus juba."
"Kas sa minu juurde tahaksid tulla? Kell pool kaheksa. Eunha tuleb ka."
Minny vastas: "Jaa, otse loomulikult tulen. Kas võtan Choco ka kaasa?"
"Jaa! Jae saab siis su koeraga mängida," vastasin ma talle ja andsin oma aadressi.
"Okei, olen varsti seal. Näeme."
"Näeme," ja lõpetasin kõne.
Lõpuks alustasingi toidu tegemisega.

Toit sai umbes tunni aja pärast valmis ja me Jaega sõime juba, kui uksekell helises.
Hüüdsin: "Sisse, uks on lahti!"

Sisse astusid Eunha ja Minny. Nad olid poes käinud ja pisut kommi toonud.
Minny astus sisse: "Tšauki. Hea lõhn on siin. Mis sa süüa tegid?"
"Lasanjet. Soovite ka?" küsisin.
"Loomulikult," vastasid nad.

Sõime lõpuks kõik koos laua taga. Kui söömise ja vestlemise lõpetasime, olime pikast päevast väsinud, aga meil oli kolmekesi lõbus.

"Aeg on hiline. Peaks koju minema," hakkas Minny vestlust lõpetama. "Jah, homme tööle ka vaja minna," lisas Eunha
"Okei. Me lähme ka tuttu nüüd," ütlesin neile ja lisasin, "me peaks selliseid tüdrukute õhtuid tihedamini tegema." Minny noogutas.

Minny ja Eunha tõusid lauast ja nad läksid mõlemad esikusse.
"Choco, hakkame koju minema," kutsus Minny. Eunha tegi mulle veel kalli ja nad läksid koju. Lehvitasin neile aknast ja siis koristasin Jaega laua ära.

"Mulle väga meeldib su uus sõbranna. Ta on nii äge ja ta tätoveeringud on ka lahedad," rääkis ta uniselt.
"Siis on tore, kui ta sulle meeldib," vastasin.
"Eunha on ka tore, aga kas tal pisut raske ei olnud teisele maale ära kolida oma perekonna juurest?" küsis poiss. "Ma arvan, et ikka oli, aga meie ju aitame tal sisse elada, onju?"
"Jah," vastas ta.

Läksime Jae tuppa ja ma panin ta tuttu. Lugesin Jaele unejuttu Punamütsikesest, sest see oli ta lemmik. Kui Jae magama jäi, läksin väsinult oma tuppa. Vahetasin aeglaselt nagu tigu oma riided ja läksin magama.

Ta isa on maffiaboss // CompletedWo Geschichten leben. Entdecke jetzt