(3. peatükk) Sünnipäev

84 3 0
                                    

Meil on hästi läinud. Jae sai vahepeal kuueseks. Tal oli tore sünnipäevapidu, mida ta nautis oma sõpradega. Eunha on end siia ilusti sisse sättinud ja talle väga meeldib siin elada.

Täna on jälle pühapäev, aga on üks väga eriline pühapäev. Esiteks õues on soe ilm. Peaks olema 19°C ja on aprill. Kui täpsem olla, siis on 11. aprill ja minu sünnipäev. Ja teiseks: ma pidin minema Eunhaga kahekesi koos aega veetma ning Minny on Jae lapsehoidja.

Ma tahan väga koos Eunhaga aega veeta, aga meil pole selleks võimalust olnud. Minny lubas meil minna ja koos olla nagu vanadel headel aegadel. Kindlasti me lähme kohvikusse ja sööme kooki ning lähme ka parki, istume pargipingil ja lihtsalt räägime.

Eunha on minu juures ja me teeme endale meiki. Meie riietus sobib kokku. Meik on meil ka sama.
"Ma mõtlesin, et kingituseks ostan sulle täna kõik asjad, mis sa soovid. Sa oled siiski mu parim sõber ja sa oled mulle justkui õde," sõnas Eunha, kui ta meikimise lõpetas.
Vaatasin talle otsa ja imestasin: "Oh...See on nii armas sinust. Ma armastan sind, õde."
"Ma armastan sind ka, aga lähme nüüd. Sa võid tellida kohvikus nii palju kooki , kui sa ise tahad," ütles ta toolilt püsti tõustes.
"Jah, palun. Sa oled parim!" jooksin talle järgi.

Minny hüüdis meile, kui nägi meid minu toast väljumas: "Lõbutsege hästi. Me Jaega saame siin ilusti hakkama."
"Suur tänu sulle, Minny," vastasin talle, kui läksin ta juurde ja embasin kiirelt.
"Iga kell," ütles ta, vaadates mulle otsa paariks sekundiks.
Me läksime Eunhaga kohvikusse.

"Tervist, mis te soovite?" küsis teenindaja, kui me maha istusime.
"Tema tellib, tal on täna sünnipäev," viipas Eunha minu poole.
Teenindaja naeratas mulle soojalt ja lausus: "Oh...Palju õnne, preili. Meil on ka sünnipäevaeri. Te saate siis soodustust 20%."
"Aitäh ja me kindlasti kasutame seda võimalust. Ma tellin red velveti, napoleoni, šokolaadi, toorjuustu, sidruni ja piparmündi-šokolaadi koogitüki ja joogiks Sprite'i palun. Aitäh," ütlesin ma oma tellimuse, sest see oli mu lemmikkohvik.

"Mhmh. 5 min pärast on need lauas," jättis teenindaja mu tellimuse meelde ja läks neid koogitükke tooma.
Eunha arvas, et ma olen hulluks läinud, sest tellisin nii palju kooki. Teenindaja tõi kõik, mida tellisin, lauda. Sõime ja meenutasime vanu häid aegu, kui meil veel poisssõbrad olid. Lahkusime ja olime rõõmsad. Läksime poest läbi ja ostsime sulgpalli komplekti.

"Näe, vaata, seal on õhupallikäru ja nii armas maskott müüb neid. Ma lähen ostan sulle 11 õhupalli!" hõikas mulle Eunha minust ette joostes.
"Ma tulen ka!" hüüdsin talle vastu ja jooksin talle järgi.

"Tervist ja mitu õhupalli te soovite?" küsis maskott, kui me tema juurde jõudsime.
"11 õhupalli, palun," palusin ma maskotilt, kelleks oli karu.
"Miks 11 õhupalli?" küsis karu, mulle õhupalle ulatades.
"Tal on täna sünnipäev," vastas Eunha minu eest.
Karu sõnas rõõmsalt "Palju õnne, preili. Olgu teil tore sünnipäev!"
"Suur aitäh, karuke," vastasin punastades.
Eunha maksis õhupallide eest ja läksime sulgpalli mängima.

lime mänginud umbes tund aega, kui karu tuli meie juurde.
"Hei! Oli teil tore?" küsis karu, meie poole kõndides.
"Jaa, meil oli väga lõbus, tõmbame hinge nüüd," vastasin ma hingeldades.
"Vajad vett?" küsis mõmmi.
Noogutasin.

Karu ulatas mulle veepudeli ja ma jõin pool pudelit tühjaks. Karu jälgis, kuidas ma jõin ja mulle tundus, et Eunhad polegi seal. Tegelikult ta istus ta mu kõrval ja ma ulatasin ülejäänud vee talle. Ta jõi pudeli tühjaks. Karu imestas, kui janused me olime.

Saime karuga sõpradeks ja rääkisime veel pikalt. Tal oli tööpäev läbi. Kui otsustasime koju minna, avastasime, et kell oli juba 18.43 ja ma lubasin kell seitse oma sünnipäevapeol olla.

"Appi, mis kell juba on? Me peame minema. Mul on veel sünnipäevapidu ka," ütlesin ma püsti tõustes.
Karuke oli mõistev ja lausus: "Jaa, minge, minge. Ma peaks ka koju minema."
"Tule meiega kaasa," palus Eunha teda.
"Jah, sa tundud väga tore inimene, palun tule mu sünnipäevale. Sa võid hilineda. Kingitust sa ei pea tooma," lisasin kiirelt, andes talle oma aadressi.

"Okei. Aitäh. Ma olen veerand kaheksa seal. Ärge ehmatage mu välimuse üle. Ja mu nimi on Sean," ütles karu ning hakkas minema
"Näeme varsti jälle, Sean," hõikasin ma talle.
Kiirustasime minu juurde. Ma ei saanud ju oma sünnipäevapeole hilineda.

Peol oli kõigil lõbus ja ma sain päris palju lilli ning kallisid. Jae oli mulle koos Minnyga ostnud 21 tulpi, sest need on mu lemmikud. Ma vaatasin kella. Kell oli juba 19.13 ja ma ootasin väga Seani. Tahtsin nii väga teda näha.

"Ootad Seani, jah?" küsis Eunha mu kõrvale ilmudes.
"Mmm... Jah? Ma tahan ta välimust näha, see on kõik," vastasin talle mõtlikult.
"Kas ta meeldib sulle?" päris Eunha.
"Jah, kui sõber. Ära looda," vastasin talle ja ma kuulsin uksekella. Kõik jäid vaikseks ja tahtsid teada, kes hilines. Avasin hilinejale ukse.

Ta isa on maffiaboss // CompletedOù les histoires vivent. Découvrez maintenant