Ta isa on maffiaboss // Completed

(6. peatükk) Kunstipoes

Hommikul ärkasin ja teatasin tööandjale, et ma täna ei saa tööle tulla, mille peale ta jäi väga rahulikuks ja lubas mul päeva vabaks võtta.

Valmistasin hommikusöögi ja vahetasin kiirelt riided, tegin meigi ja läksin tagasi teistega sööma.

"Eunha, kas sa jääd siia või lähed tööle?" küsisin igaks juhuks Eunhalt.
"Jään siia," vastas ta.
Jae ütles valjult: "Ma tahan ka koju jääda."
"Sa ei saa...Vabandust, Jae. Sa pead kooli minema, aga matulen täna peale kooli sulle järgi ja siis teeme midagi koos. Nõus?" küsisin rahulikult.
"Mhmh," vastas ta vaikselt ja kurvalt.

Peale hommikusööki jäi Eunha koju lauda koristama ja ma viisin Jae kooli. Varsti jõudsin tagasi koju ja mõtlesime Eunhaga, mida teha. Istusime elutoas diivanil ja ei teinud mitte kui midagi, kui Eunhal tuli mõte lauamängu mängida. Varsti oli kell nii palju, et e pidime ka Jaele kooli järgi minema.

"Oli sul tore?" küsisin Jaelt, kes minu juurde jooksis.
Jae oli pisut kurb ja ta vastas: "Jaa, aga mulle öeldi täna, et ma olen hiinlane."
"Kas sa õpetajale ütlesid?" tundis Eunha huvi.
Jae vaatas maha ja raputas pead: "Mkm. Ma mõtlesin, et õpetaja ei oska midagi teha."
Kükitasin ja tõstsin ta lõuga, et ta mulle otsa vaataks: "Järgmine kord räägi õpetajale ja kiusajale ütle, et nii pole ilus teistele öelda."

Jae ilme muutus pisut rõõmsamaks: "Okei. Ma siis ütlen järgmine kord nii." Kallistasime.
"Kuhu sa minna tahad?" küsisin Jaelt.
"Seani töö juurde," kilkas ta.
"No hea küll, lähme siis sinna," vastasin alla andvalt.

Kirjutasin Seanile: "Tšau. Ütle mulle oma kunstipoe aadress."
Sean kirjutas: "Oi, kas tulete külla?"
Järgmises sõnumis oli aadress.
"Tuleme, jah, külla. Jae ja Eunhaga."
"Jään ootama."

Astusime kolmekesi kunstipoe uksest sisse.
"Hei!" hüüdis Sean leti tagant.
"Tšauki!" vastasime talle.

Jutustasime oma päevast. Sean oli õnnelik, et meil kõigil oli tore päev. Rääkisime veel juttu. Kell sai kuus ja Sean pidi panema poe kinni.

"Kas me saaks jätkata sinu juures, Cathleen?" küsis Sean poe ees ust lukustades.
"Jaa, ikka. Kas ma kutsun Minny ka?" olin ma viisakas ja rõõmus.
Eunha lihtsalt noogutas ja Sean kehitas õlgu.
Kirjutasin Minnyle, et ta minu juurde tuleks ja veini kaasa tooks.

"Emme, näe vaata, ma joonistasin sulle ühe pildi," ulatas Jae mulle ühe pildi.
Vaatasin seda ja naeratasin Jaele: "Oi, kui armas."
Pildil oli me perekond lilleaasal.

Minny jõudis ka varsti ja selle ajaga tegin kiire salati, mõned pirukad ning saiakesed.
"Tšau! Ma tõin valget veini," hüüdis Minny esikust.
Tõusin söögitoas olevast lauast ja kõndisin esikusse, võtsin veini: "Oh, aitäh. See peaks sobima mu snäkkidega, mis ma tegin."

Istusime laua äärde ja hakkasime sööma. Jae näksis ka pisut ja läks õppima.

Rääkisime, sõime ja nautisime veini. Kell hakkas saama üksteist.
Sean küsis vaikselt: "Kas ma saan siia ööseks jääda?"
"Ja mina ka?" lisas Minny, kes oli teda kuulnud.
"Jaa, ikka saate, aga siis ilmselt peavad Minny ja Eunha magama ühes toas ja Sean tuleb minu tuppa," vastasin ma lihtsalt.

Sean püüdis lihtsalt varjata oma häbelikkust ja vastas: "Okei."
Eunha ja Minny ütlesid: "Jaa, meile ka sobib."

Tõusime lauast püsti ja läksime oma tubadesse.
"Kas sul on ikka okei, kui ma siin magan?" päris Sean veel kord.
"Jaa, jaa. Ma teen sulle madratsi peale voodi," olin ma rahulik.
"Okei," vastas ta vaikselt.

Tegin talle madratsile aseme üles, vahetasin riided oma garderoobis ja läksin voodisse. Üsna varsti kustutasin öökapil oleva lambi. Miskipärast olin ma ärevil ja ei suutnud uinuda.