Ta isa on maffiaboss // Completed

(10. peatükk) Reisimõtted

Olin just Jae viinud kooli ja hakkasime Eunhaga tööle liikuma. Mõtlesin pikalt, kuni ütlesin lõpuks julgust kokku võttes oma mõtte välja.

"Kuule, ma mõtlesin, et äkki me peaks minema reisile. Lähme Koreasse sõpradele külla või lähme kuskile mujale. Ma pole nii kaua reisil käinud. Viimati reisisin ma lennukiga 5 aastat tagasi. "Äkki lähme kõik koos - mina, sina, Jae, Minny ja Sean. Mis sa arvad? Näitaks Jaele minu ja tema kodumaad," ütlesin ma Eunhale otsa vaadates, et tema reaktsiooni näha.

"See on küll lahe mõte, saaksin jälle rääkida korea keeles ja maitsta neid koduseid maitseid. Ma olen kindel, et mu vanemad, õde ja vend igatsevad mind," muutus Eunha selle mõtte peale pisut kurvaks.

"Kindlasti, aga lähme nüüd tööle ja õhtul räägime," ütlesin ma Subway ust avades ja sisse astudes.
"Mhmh. Tšauki," ütles Eunha ja sisenes Starbucksi.

Tööpäev oli mul just läbi saanud ja kell oli 17.57. "Ma peaksin poest läbi käima ja süüa ostma, et saaksin õhtusöögi teha," pomisesin.

Võtsin poest oma asjad ja jalutasin kodu poole. Päike hakkas vaikselt loojuma ja seda oli kaunis vaadata.

Avasin ukse ja hüüdsin: "Ma jõudsin koju!", kuid keegi ei vastanud. Võtsin jalanõud jalast ja kõndisin läbi korteri. Oli täielik vaikus. Asetasin toidukoti lauale, kui keegi järsku hüüdis mu selja tagant "Boo!", mille peale ma kiljatasin. Keerasin ümber ja nägin, et Jae oli minu ehmatajaks.

Ta tegi mulle kiire kalli ja küsis: "Mis sa poest ostsid?" Mõtlesin veel hetkeks, kas räägin talle jäätisest või ei, kuid siiski otsustasin, et räägin. "Poest ma ostsin liha ja salatimaterjali. Ja ka ühe jäätise, mida peale õhtusööki saame koos nautida."

Jae rapsis oma randmed mu haardest, haaras tooli ja ronis sellele, et kotist see jäätis üles otsida. Kui ta selle jäätise leidis, läksid ta silmad särama ja ta tahtis selle jäätise sügavkülma panna. "Aitäh, emme, et sa me lemmikjäätise ostisid," tänas ta mind, sügavkülma sahtlisse jäätist asetades.

Tegin õhtusöögiks riisi, salati ja koreapärast grillitud liha. Katsime laua ja alustasime söömist.

"Kuhu sa reisida sooviksid?" katkestasin vaikuse. Jae vaatas mulle kahtlustavalt otsa ja vastas: "Kas sa tahad kuskile reisile minna? Või niisama küsid?" Tema pilgus nägin ma hetkeks täiskasvanud noormeest, mitte seda pisikest poissi, kes ta tegelikult oli. "Tegelikult mõtlesin minna jah. Tahtsime minna koos Seani, Minny ja Eunhaga. Mõtlesime minna Lõuna-Koreasse, et Eunha oma perekonda saaks külastada, sest ta igatseb neid. Sulle saaks näidata me kodumaad. Kuidas sulle see mõte meeldib?" rääkisin peale lühikest mõttesse vajumist.

"Jaa, lähme," kadus see täiskasvanud noormehe pilk ta silmist ja see mulle tuttav pisike poiss tuli tagasi, "ma tahan kindlasti näha Eunha perekonda ja tutvuda oma kodumaaga, aga millal me läheksime?"

Naeratasin: "See oleneb sellest, millal me lennukipiletid saame ja kuidas meil tööl läheb, aga ma arvan, et me saame juba sel aastal minna. Kui kauaks sa jääda sooviksid?" Jae mõtles pisut, võttis oma toidust järgmise ampsu ja lõpuks vastas: "Ma arvan, et 3 nädalat on piisav aeg."

Noogutasin ja jätkasin söömist. Üsna varsti olime mõlemad lõpetanud ja panin mustad nõud nõudepesumasinasse. Palusin Jael jäätise sügavkülmast välja võtta. Samal ajal võtsin magustoidu kausid kapist, kui Jae jäätise pisut liiga suure hooga köögilauale lajatas. Ehmatasin ja peaaegu oleksin magustoidukausid maha pillanud.

Avasin jäätisetopsi ja võtsin sahtlist jäätisekulbi. Panin paar jäätisepalli ühte kaussi ja teise kaussi sama palju. Jae istus juba laua taga, kui ma jäätisekausid lauale panin.

Hakkasime sööma ja Jae pajatas mulle oma päevast, sellest kui tore tal oli ja kus nende klassiekskursioon toimus. Mulle meeldis kuulata tema jutustamist, sest see oli armas ja lapselik.

Nagu eelmistel kordadelgi, jäime ka seekord üksteist kiusama, aga samal ajal seadsime end magama minekuks valmis. Pesime koos hambaid ja siis läksime Jae tuppa, et ta voodisse tuttu läheks.

Avasin juba raamatu, kui Jae mind peatas: "Emme, mul pole täna unejuttu vaja, ma olen juba suur poiss, oskan ise lugeda, aga võib olla millalgi tulevikus ma jälle palun sul lugeda. Lihtsalt, et sa teaksid."

Ma panin raamatu kinni ja vaatasin talle üllatusega otsa. "Kuidas soovid, kas sa hakkad endale ise unejuttu lugema?" küsisin püsti tõustes ja uksel veel viimast korda ümber pöörates. "Mhmh, ma olen juba suur. Head ööd, emme!" soovis ta mulle enne raamatusse süvenemist. Soovisin tallegi head ööd, sulgesin ukse ja jätsin ta raamatut lugema.