(11. peatükk) Reisiplaan

42 3 0
                                    

Oli neljapäev ja ma rääkisin telefoni teel Seaniga. Minu teada oli just kell saanud üks. Mul hakkas just lõunapaus.

"Mõtlesime Eunhaga minna reisile. Mina, sina, Eunha, Jae ja Minny. Mis sa sellest arvad?" küsisin elevusega Seanilt. "No ma ei tea, see täiesti oleneb, millal me lähme, sest mul on siiski vaja poega tegeleda," oli ta pisut kõhklev. Mõtlesin paar sekundit ja andsin talle ühe idee: "Aga miks sa ühte töötajat juurde ei palka? Tema saaks nii kaua su poel silma peal hoida, kuni sina ära oled ja ta võib ju täitsa poole kohaga olla, aga lihtsalt need kolm nädalat valvab ta su poodi."

Samal ajal soovisin oma töökaaslaselt, et ta teeks mulle võileiva. Ta juba teadis, millist ma soovin, sest ma palusin tal seda tihti teha.

"Ma ei usalda väga võõraid inimesi ja sa tead seda päris hästi," ohkas Sean. "Aga mind sa ju usaldasid ja ma võin sul aidata läbi viia neid tööintervjuusid. Ma siiski tunnen ära, milline on usaldusväärne inimene ja milline mitte," pakkusin talle oma abi, et ta siiski mu ideega nõus oleks. "No hea küll, aga ainult siis, kui ta tõesti hea inimene on," andis ta alla. "Mhm ja pealegi," tuli mul miskit meelde, "sa võid ta võtta katseajaga tööle, näiteks nädalaks või kaheks ja kui ta selle ajaga ei tõesta oma usaldusväärsust, siis sa võid kellegi teise ka võtta."

Haarasin ühe joogitopsi kassast ja läksin joogiautomaadi juurde, et endale üks 7Up võtta. Krabasin ka ühe joogitopsi kaane ja kõrre, istusin võileiva ja joogiga akna all oleva laua taha.

"See on küll hea mõte, ma arvan, et nii ma teengi," oli Sean nüüd juba rõõmsam, "aga okei, ma peaks nüüd lõpetama, pean lõunale minema. Tšau!"

Vajutasin kõne kinni, panin oma telefoni lauale ja alustasin söömist. Palusin ka kolleegil tuua endale ühe küpsise. Üsna pea oli küpsis laual ja minu ees, klaasi taga, seisis Eunha ja vaatas, kuidas ma söön.

Lehvitasin talle ja viipasin, et ta minu juurde sisse astuks. Ta jooksis ukse poole, tõmbas selle lahti ja potsatas mu kõrvale istuma. "Tšauki," ütles ta, haaras mu joogi ja võttis sealt lonksu. Olin pisut pahane, sest ta teab, et mulle ei meeldi toitu jagada, aga ma saan alati uuesti selle täita.

Jutustasin Eunhale telefonikõnest Seaniga ja sellest, kuidas ma tal aitan neid intervjuusid teha. Eunha oli õnnelik, et ma abivalmis olen ja oma lähedasi aitan, kui neil abi vaja läheb. "Ma olen ju alati aidanud inimesi, kel mu abi vaja läheb," seletasin talle, üritades mitte välja näidata, et ta sõnad mulle südamesse läksid. "Mitte alati, vahel, kui sul paha tuju on ja kui sul on palju muid tegevusi," ütles Eunha mõned näited. Noogutasin talle lihtsalt ja ei vastanud midagi.

"Ma peaks nüüd tööle tagasi minema, kell hakkab 2 saama ja mu lõunapaus on kohe läbi," vastasin talle lauast tõustes ja oma tühja topsi minema visates. "Minul ka, näeme õhtul," oli ta pisut kurb, aga samas õnnelik.

Varsti oli ka minu tööpäev läbi ja ma sammusin koos Eunhaga kodu poole. Samal ajal rääkisime Minnyga me mõttest. Talle see tegelikult meeldis, aga ta peaks rääkima oma ülemusega. Tal on ka oluline, millal me lähme, sest tal on ka paar inimest palunud eritellimusi ja nende tegemine võtab palju aega, tähelepanu ja keskendumist. Lihtsalt rahustasime teda pisut ja ütlesime, et see tuleks alles hiljem.

Avasin koduukse, astusin esikusse ja Jae jooksis mu pikali. Ta oli jube rõõmus, et ma koju jõudsin ja kallistas mind nii tugevasti, kui ta sai. Üritasin välja rabeleda, kuid Jae ei kavatsenudki lahti lasta. Lõpuks andsin alla ja kallistasin teda vastu.

Varsti otsustas ta kööki joosta, kuid põrand oli libe ja Jae kukkus külili. Tõusin püsti, võtsin jalanõud jalast ja läksin tema juurde. Aitasin ta püsti. Ta poetas paar pisarat. Lohutasin teda ja puhusin ta haiget saanud kohale peale. Üsna varsti tõusis ta põrandalt püsti ja käitus, nagu midagi poleks juhtunud. Jälle ta jooksis, kuid seekord oma tuppa.

Lasin tal omaette olla ja läksin ka oma tuppa. Viskasin end voodile pikali ja haarasin oma arvuti. Vaatasin oma meilid üle ja käisin ka korraks sotsiaalmeedias. Sulgesin arvuti ning lükkasin selle tagasi oma öökapi sahtlisse.

Uksel kuulsin koputust. Hüüdsin vaiksel häälel: "Sisse!" Jae astus sisse ja rullis end mu voodisse. "Emme, ma tahtsin seda öelda, et sa jäid magama. Minu meelest sa tudusid pool tundi," vaatas Jae mulle otsa ja lisas, "seda tahtsin ka öelda, et Sean on köögis."

"Mis asja?" olin imestunud ja kontrollisin, et mu hääl liiga vali poleks. Ta noogutas ja surus õrnalt oma näo mu patja. Kargasin voodist püsti, tormasin garderoobi peegli ette ja sättisin ennast kahe minutiga enam-vähem normaalseks.

Seisin köögiuksel ja haigutasin. Sean tõstis oma pilgu ja tervitas: "Tere õhtust, iludus. Kuidas magasid?" Teesklesin, et ma ei kuulnud, mida ta mu kohta just ütles ja vastasin ta küsimusele: "Päris hästi, nüüd on mul pisut rohkem energiat. Kui kaua sa juba siin olnud oled?"

"Ma arvan, et 10 minutit umbes, ma rääkisin nii kaua Jaega," vastas ta kukalt sügades. Mõttes ohkasin sügavalt välja, sest mulle ei meeldi, kui külalised liiga kaua ootama peavad. "Okei. Vähemalt said rääkida Jaega, kuidas tal koolis läks. Kas sa seda küsisid?" uurisin, et natukenegi teada saada, mis ta päeva jooksul teinud on. "Ta ütles, et neil oli täna koolis kontrolltöö, aga see läks tal hästi ja igaks juhuks ütlen ka, et ta on juba ära õppinud. Ma aitasin teda sellega, mida ta ei osanud," mainis ta.

"Aitäh, et sa teda aitasid, aga kuidas sul nende tööintervjuudega on, millal me need teeme?" vahetasin teemat. "Sellega seoses, ma panin juba tööintervjuude kuupäeva paika ja selleks on järgmise nädala kolmapäev. Mul juba paar soovijat on," rääkis ta pisut kiirustades. "Oh, see on ju väga hea ja ega meil nüüd neid soovijaid liiga palju ka vaja pole, paarist piisab. Ma tulen siis kolmapäeval sulle appi," näitasin ma oma rõõmu.

"Oleks tore jah, kuid ma hakkan nüüd minema, kell on juba 9 ja ma pean veel intervjuu küsimustiku kallal töötama," seadis ta sammud esikusse. "Mhm, saada need küsimused siis meili peale ka, et ma täiendada saaks," naeratasin. "Teeme nii," oli ta vastus lühike ja ta laskis uksel kinni vajuda.

Mul tuli meelde, et Jae on ju ikka veel minu toas ja ma sammusin esikust oma tuppa ja tegin hiirvaikselt ukse lahti. Tuli ikka põles ja Jae magas magusasti mu voodis. Ilmselt oli ta tänasest päevast väga väsinud. Lasin tal oma voodis edasi magada.

Vahetasin riided, kustutasin tule ja heitsin oma poja kõrvale voodisse, võttes ta kaissu.

Ta isa on maffiaboss // CompletedOpowieści tętniące życiem. Odkryj je teraz