Üksteisele loodud (Isac Elliot) eesti keeles

Osa 18 tunded

Ta eemaldus vaikselt minust ja vaatas mulle otsa. Ma vaatasin talle vastu. See oligi see hetk. Hetk, mida olin oodanud. Surusin oma huuled uuesti tema omadele ja hoidsin teda enda vastas. 

''Tead ma vist upun kohe ära.'' Kostsin viimaks kui olime vees juba tükk aega olnud. ''Õige jah.'' Naeris ta ja me läksime välja. istusime liivale ja vaatasime, kuidas päike laskub madalamele. 

'' Miks sa midagi varem ei öelnud?'' Uurisin. '' Ei olnud sobivat võimalust. Tead. Nüüd ei käi enam stuudios ka võibolla nad niipalju selle teemaga pinda.'' Naeris ta. '' Mis teemaga?'' 

'' Mäletad kui me esimest korda stuudios käisime?'' Noogutasin. '' Sellest ajast nad mudkui küsivad, et kuna ma sinuga käima hakkan.'' Naeris ta ja andis mulle väikese suudluse. '' Ahah.. aga me ei tohiks neile siis ju pettumust valmistada.'' Naersin ja ronisin talle peale. lükkasin juuksed eest ja andsin talle suudluse. 

Sasisin ta juukseid ja hüppasin pealt ning hakkasin tema eest ära jooksma. '' Selle eest sa veel saad!'' Hüüdis ta ja hakkas mind taga ajama.

Jooksin vette, aga ta sai mu kätte ja võttis mu sülle. ''La-Lase mind maha'' Naersin. 

Ta ajas mu juuksed sassi ja hoidis mind kinni.

'' Ole vait!'' Kuulsime kedagi põõsastes sabimas ja seda ütlemas. See kõlas nagu... Lasse. Oi ei. Nüüd on küll perses. 

'' Kust nad teavad et me siin oleme?'' Küsisin. Isac oli sama hämmeldunud kui mina. '' Ma tõesti ei tea.'' Vastas ta. 

Järgmisel hetkel kukkus põõsast välja Danu. Ta märkas meid, naeratas, ja pistis jookus. Isac hakkas teda taga ajama, aga ma hoidsin teda kinni. '' Küll me neile tagasi teeme.'' Sosistasin ja hõikasin siis: '' Te olete paljastatud! Tulge välja!'' 

Välja ronisid veel Lasse ja Axu. '' Idioodid.'' Pobises Ikke. ''Nõus'' Sosistasin ja naeratasin talle. 

'' eee.. hallo? Me oleme ka siin..?'' Hüüdis Lasse ja ma põrnitsesin teda. 

'' Meie kutset ei saatnud.'' Ütles Ikke ja suudles mind. '' ökk'' Kuulsin Axut ütlemas ja viisin oma silmad tema poole. Sama tegi ka Isac. '' On probleeme?'' Küsis ta ja Lasse hakkas irvama. Danu oli ka tagasi tulnud ja irvas maas. 

'' ee.. ei ole kui välja arvatud see et te üksteisele keelt kurku ajate.'' 

'' Kuule kas ta on debiilne või ta mängib seda?'' Küsisin Ikkelt. '' Ma kaldun selle esimese peale panustama..'' Vastas ta ja ma hakkasin naerma. '' Aga miks te üldse tulite? '' Küsisin ja vaatasin eelkõige otsa Lassele. Ta pidi olema algataja. Lihtsalt pidi. 

'' Me tulime teid Linnamäkki kutsum, aga siis nägime, et te tulite siia ja me ei julgenud edasi tulla, sest kui me siia jõudsime te juba olite üksteise küljes kinni.'' Vastas Lasse ja tal oleks sellest nagu suva olnud, et me 'üksteise küljes' olime. Axul ja Danul aga see vastu tuli vist oksepauk kui nad meid nimodi nägid. '' Kõik?'' Küsisin mille peale nad noogutasid. Nad nägid välja nagu nad oleksid kolme aastased ja oleksid vahele jäänud salaja šokolaadi söömisega. '' Kas me anname neile andeks?'' Küsis Ikke. '' Ma arvan küll, aga me teeme neile ükskord tagasi, eks?'' sosistasin ja ta noogutas. 

'' Olete andeks saanud!'' Hüüdis ta siis ja nägin kuidas Danu välja hingas. Kas ta hoidis hinge kinni? naljakas..

'' Lähme?'' Küsis siis Lasse ja me hakkasime liikuma bussi jaama poole. Naljakas on küll minna pool- märjalt linna, aga mul on suva senikaua, kuni Isac minu kõrval on.