Üksteisele loodud (Isac Elliot) eesti keeles

Osa 20 Kiri

Olime lennujaamas juba 2 tundi istunud ja küpsiseid söönud. Lennuk pidi tulema kell kaks, aga praegu oli kell vaevalt kaksteist.

Käisime kõik poed läbi lennujaamas ja ostsime igasugust nänni kokku.

Kui lennuk aga lõpuks tuli, jooksime häid kohti võtma ja saime mootoritest kaugele. Vastik on olla lennukis, kui su kõrva ääres õriseb midagi kogu aeg.

Lennukist väljudes nägin juba eemalt lähenevaid fänne, kes olid Isaci tervitama tulnud. Mõni küsis isegi minuga pilti. Tundub, et nende vaheline jutt levib kiiremini, kui õpetaja loogika minuni.. .

*

Koju jõudsin alles kella kuue paiku, sest meid hoiti seal ligi 2 tundi kinni ellioteeride poolt. Läksin viisin suveniire empsile ja papsile ja vaatasin siis läbi oma meilid.

Seal oli igasugust pahna. Reklaame ja facebooki teateid. 1 kiri oli ka. Mingisuguse Miizudakiizu poolt. Avasin selle. Ma tõesti ei tea sellist kasutajat. Lugesin läbi ja pidin saama naerukrambid. Kirjas seisis, et kui ma Isacit maha ei jäta, tapetakse mu pere ja tema pere ära.

Meeleheitel ellioteer. Kas neil pole tõesti midagi paremat teha, kui mulle ähvarduskirju saata?

Panin arvuti kinni ja hakkasin koolitöid tegema. Mul oli jäänud Matas ja emakeeles teha.

Kui olin poole peal, tuli mulle sõnum.

Sul on aega 2 nädalat et seda teha.

Kas neil pole muud teha kui mulle sõnumeid saata? See ajab juba närvi. Kirjutasin vastu, et nad võivad perse minna ja viskasin telo seejärel sahtlisse.

Tõmbasin saapad jalga ja mantli selga ning läksin välja. Mul on värsket õhku vaja.

Ma teadsin, et sellest tuleb jama, kui Isaci fännid sellest teada saavad.

Kõndisin poeni ja istusin seejärel poe kõrval asuvale pingile. Kuulsin endale lähenevaid samme, aga ei liigutanud.

’’ Hei!’’ kuulsin Carolli hõikamas.

Kui ma aga ei vastanud, istus ta mu kõrvale.

’’ Kas midagi on juhtunud?’’

Raputasin selle peale pead ja avasin silmad. Ta silmad olid murest täitunud ja märjad.

’’ Aga sul?’’ Küsisin siis. ’’ Sa näed nii kahvatu välja.’’

’’ ee.. no.. ma’’ Ta hingas sisse ja proovis uuesti alustada. ’’ Ma läksin Karliga lahku.’’ Vastas ta ja puhkes seejärel nutma.

’’ Miks? Ma ei saa aru. Te klappisite ju nii hästi!’’ See pole lihtsalt võimalik! Caroll ja Karl olid kokku loodud nagu.. nagu.. jah ma ei tea. Aga nad pidid olema koos.

’’ Ta klassiõde. Ma nägin neid.’’ Nuttis ta ja ma kallistasin teda.

Ta pühkis pisarad ära ja vaatas siis mulle otsa.

’’ Nüüd räägi.’’

’’ Mida?’’  Ma ei saanud täpselt aru mida ma talle rääkima pidin.

’’ Miks sa siin külmetad?’’

’’ Ahh see.. ei et jah.. Isaci fännid said meist teada ja nüüd mu arvuti on igast ähvarduskirju täis..’’ Vastasin.

’’ Aga jumala eest ära kellegile sellest räägi!’’ Ma vist sureks, kui teised teada saaksid.

’’ Luban.’’ Ütles ta siis ja kallistas mind.

Me käisime koos poes ja seejärel saatis ta mu koju. Te elab küll teises suunas, aga me tahtsime veel rääkida.

Oma tuppa jõudes vajusin täis riides kohe magama.

Hommikul ärkasin räige peavaluga ja jooksin WC-sse oksendama. Mul sees keeras ja mul oli nii sitt olla.

Vajusin tagasi voodisse ja panin silmad kinni. Täna ma küll voodist ei tõuse.

’’ Kas sul on kõik korras?’’ kuulsin oma ema häält.

’’ Ei. Mul on paha.’’ Vastasin ja avasin silmad.

’’ Sul on.. paha?’’ Ema oli kahtlustav. Liiga kahtlustav.

’’ mhm’’

’’ Te olite Isaciga inglismaal samas toas’’ uuris ema.

Ega ta ometi ei mõtle, et.. Oi ei.

’’ Issand emme! Ega ma Isaciga ju ei seksinud! Sa ei pea kohe sellest mõtlema! Iju mul läks veel rohkem süda pahaks.’’ Ta on väga väärakas kui ta midagi sellisest mõtleb.

’’ Loodame vähemalt. Aga maga edasi. Ma annan õpetajale teada, et sa ei tule täna.’’ Ta pani ukse kinni ja kõndis minema.

Kuidas ta saab mõelda, et ma magasin Isaciga? Ta on VÄGA loll.

*

Ärkasin oma telo helina peale. Isac. Mis ta tahtis?

’’ Jaa?’’ küsisin unise häälega.

’’ Tsau. Sa oled kodus haige? ’’ Küsis ta närviliselt.

’’ mhm. Mis siis?’’ Tahtsin teada.

’’ Ava on haiglas.’’ Vastas ta kiirelt.

’’ Ma tulen sinna.’’ Ütlesin kiirelt ja vajutasin kõne kinni.

Mu telol oli uus sõnum. 2 minutit vana.

Me ju ütlesime. Vaata et sa ta maha jätad!!!!!

Oli seekordne sõnum. See on minu süü. Vajusin nuttes maha ja tõmbasin põlved enda ligi. Ma ei suuda enam. Kui midagi sellist veel juhtub, siis ma suren.

Tõmbasin jope selga ja jooksin järgmisele bussile Helsingisse.