Üksteisele loodud (Isac Elliot) eesti keeles

Osa 14 õues

Keerasin ukse lukku ja astusin Ikke kõrvale et minema hakata. Ma olin terve päev end sättinud ja nüüd oligi käes see õhtu.

Ma olin selga ajanud mustad teksad ja halli kampsuni, mis minu meelest sobis mulle hästi. Olin sättinud oma juuksed ühele küljele ja jalga torganud sinised madalad ketsid. Isa oli mulle ka õhtuks andnud raha ja pipragaasi, millele ma vaatasin väga imelikult. "See on sinu turvalisuse pärast. Nad on sulle siiski võõrad" oli mulle isa öelnud kui tahtsin selle talle tagasi anda.

"Nad ei ole võõrad" olin ma talle öelnud kuigi panin selle siiski taskusse.

"Kuule kas kõik on ikka korras? Sa oled kuidagi vaikne?" küsis poiss mult paari hetkelist vaikust. "Ja ikka. Lihtsalt omades mõtetes" püüdsin naeratada ja vahetada teemat. Ma ei julgenud talle tunnistada, et ma kardan. See on ju naeru väärne? Miks ma peaksin neid kartma? "Kuule aga mis muidu plaanis on? " küsisin talt enne, kui ta oleks hakanud küsima mida ma mõtlen. "Me mõtlesime minna bowlingusse ja peale seda hessi sööma. Ning kui veel viitsimist,käiks läbi ka lõbustuspargist. Sobib see plaan sulle?" "Ja ikka. See oleks lahe." püüdsin kõlada rõõmsalt mis mul isegi välja tuli.

Paari minuti pärast olimegi kohal. Mänguväljakul, kus pidime kokku saama. Kõik teised olid juba kohal ja ootasid meid. Lugesin nad kiirelt üle. Neid oli viis. 3 poissi ja 2 tüdrukut. "Tsau! Veeresite ka lõpuks kohale." rääkis üks pikk poiss kellel olid rohelised silmad ja kollased lokkis juuksed.Ta oli omamoodi isegi armas. "Tema on Eliisabet. Elli, nemad on Olle, Karl, Peppe, Caroll ja Alice." tutvustas neid Isac. Olle oli see kes meid kõnetanud oli. Ta oli nii pikk! Karl meenutas mulle seda Eesti kolmeteist aastast youtuberit Karlos Kolki. Peppe oli lühike aga ta mänglevad rohelised silmad olid ägedad! Caroll oli pikkade pruunide juustega tüdruk, kellel oli kulmu juures neet. Talle sobis see tegelikult suurepäraselt! Alice oli nendest kõige tüsedam aga tema osavalt ja kaunilt punutud soeng tegi teda kõige kenamaks. "Rõõm sinuga lõpuks kohtuda! Oleme sinust palju kuulnud!" teatas Caroll ja kallistas mind. Niiet ma olin siin juba populaarne. Lahe.

Me liikusime bowlingu poole tund aega sest meil sai teel päris palju pulli. Näiteks viskas Olle oma õuna aeda, mis läks vastu akent. Akna taga oli olnud nende-varsti ka minu- kooli direktor. Ta meid küll ei märganud aga bokaal ta käes purunes 100 killuks. Me jooksime kõik ära ja naersime end lõhki.

Või siis see kui me jooksime Isaci fännide eest ära. Karl oli mulle öelnud, et nad peavad tihti niimodi jooksma, sest muidu trambitakse neid kõiki pannkookiteks.

Varsti olimegi jõudnud bowlingusse. Võtsime endale raja ja hakkasime mängima. Me leiutasime erinevaid mängu stiile ja katsetasime neid järgi. Meil oli nii lõbus, et ei pannud tähele, et Caroll on kadunud meie juurest.

Ta istus eemal pingil. Algul ma arvasin, et ta lihtsalt väsis ära, aga kui ma lähemale jõudsin nägin, et ta nutab.

"Hei kuule ära nuta! Mis juhtus?" ma jooksin tema juurte ja üritasin lohutada. "Ma läksin oma poisist lahku!" suutis ta vaid endast välja pressida. Caroll oli nii kurb, et ma oleks tahtnud ta poisile-nüüdseks eksile- virutada.

"Kuule, see põrsas pole sinu pisaraid väärt!" õnneks ta kuulas mind ja lõpetas nutmise. "Sul on õigus ja Alicel oli ka." ütles ta lõpuks. Alice? Millega tal siia pistmist oli? "Alice? Kuidas ta siia puutub?" Küsisin. Kas Alice oli midagi öelnud? "Alice oli mind hoiatanud tema eest. Ta oli öelnud, et ta kasutab mind vaid ära. Ja tal oli õigus. Ma algul ei tahtnud isegi temaga suhelda!" tunnistas Caroll. "Aga kuidas ta su maha jätis? Helistas?" ma ei tahtnud seda teemat üles võtta, aga ma olin uudisimulik. " mkm. Ta saatis sõnumi ja endast pildi mingi teise plikaga suudlemas." Rääkis Caroll. Milline siga! Kuidas on võimalik teisele nii teha?

Otsustasime teema jätta ja minna teiste sekka tagasi.

Olime seal veel umbes 10 minutit, ja siis hakkasime hessi poole liikuma. Hessburger asus bowlingu vastas.

Ka hessis läks meil lõbusaks. Hessi olid sattunud Isaci tantsja Lasse ja ta tüdruk. Kudrutasid seal. Isac oli siis oma jäätise 'kogemata' talle pähe loopinud ja Lasse talle tagasi tehes oma kohvi tema poole visanud, mis tabas hoopis üht teenindajat.

Me panime kõik sealt plehku ja suundusime lõbustuspargi poole. Lasse ja ta tüdruk- kelle nimi oli vist Niina- olid otsustanud meiega ühineda.

Käisime peaaegu kõik kohad läbi, kuni jäi veel 1. See oli mingi püssiga asi. Tuli lasta maha 5 parti ja auhinnaks sai valida endale pehme mängulooma. Poisid olid tahtnud proovima minna ja meie- tüdrukud- olime jäänud kohvikusse. Peppe oli läinud okse rattale selle asemel, et parte tulistama minna. Loomulikult olid need küll mängu pardid aga talle ei pakkunud midagi sellist üldse huvi.

Varsti olid poisid tagasi käes kõigil mänguasi! Kõik olid pihta saanud! Lassel oli käes suur pruun karu, Isacil väike roosa jänes, Ollel lilla kaelkirjak ja Karlil triibuline kass. Lasse oli andnud oma auhinna oma tüdrukule, Olle andis Alicele, Karl andis Carollile ja Isac andis mulle!  See oli nii armas! Tänasin teda ja ta kallistas mind. Olime otsustanud hakata kodupoole minema, kui korraga ilmus välja Carolli eks. Ta hoidis käest kinni teisel tüdrukul ja ma vaatasin vilksamisi Carolli poole. Nägin, et seda tegid ka kõik teised. Caroll oli saanud vihaseks ja midagi mõtlemata oli ta suudelnud enda kõrval seisvat Karli! Karlil oli õnnepäev, seda teatsid kõik et Karl on salaja armastanud Carolli viimased 2 aastat! Isegi mina teatsin. Isac oli mulle rääkinud.

Aga kui Carolli eks seda nägi, tormas ta Carolli juurte ja lõi teda. Caroll prantsatas maha ja siis algas võitlus. Karl vs Carolli eks. Loomulikult võitis Karl ja me suundusime kiirelt kodu poole. Tegelikult oli õhtu läinud ilusti ja kõik läksid koju. Carolli ja Karli vahel läksid asjad liiga kenaks ja nad läksid teist teed kaudu koju.

Meie Isaciga olimegi jäänud veel kahekesi. Mänguväljaku juures läksime me kõik oma koju. Lubasime veel varsti kokku saada ja läksimegi.

" Kuidas sulle õhtu meeldis?" küsis Isac mult kui olime teistest kaugemal. "See oli suurepärane! " vastasin talle. See oli 1 parimaid õhtuid mu elus, sest sa andsid oma auhinna mulle ja olid minuga terve õhtu koos! Aga seda ma kõvasti välja ei ütelnud. Mida ma küll üldse olin kartnud? See oli nii armas õhtu!

" siis on tore. Tead, mul on hea meel et sa kaasa tulid. Sa tegid selle õhtu nii toredaks!" mul pidi süda seisma jääma kui ta seda ütles! Kahetsusega nägin, et olime minu maja ees ja ka Isac oli nördinud. " Mul on hea meel, et sa mind kutsusid. Kahju et õhtu nii lühikeseks jäi." vastasin talle kiirelt. Tegin talle kalli ja astusin väravast sisse.

Ma tean et ma ei kirjuta enam nii tihti kui varem, aga mul on praegu maru kiire. Mainin ka ära, et varsti võivad tulla sisse nii kohad kui nimed, mida ei pruugi olemas olla. Ma ei tea eriti Ikke klassi kohta ka niiet need nimed on huupi pandud.. Varsti uus :) -E