Osa 7 eel peitus

383 31 0
                                    

Kohe kui koju jõudsin, läksin oma tuppa. Ma vajusin enda voodisse ja puhkesin nutma. Ma ise ka ei tea, miks.

..........

Ärkasin ereda valguse peale. Võtsin telefoni ja vaatasin kella. ooooota, misasja? Ma olin terve päeva maha maganud?! kell oli 9 hommikul aga koju olin ma jõudnud kella neljaks... . OK. Ma olin maha maganud 17 tundi! Ei  ole  võimalik!

Mul oli ka kolm vastamatta kõnet. Kõik olid Isacilt. Ma ei olnud talle valmis tagasi helistama, niiet kustutasin need ja läksin alla sööma. Ma ei olnud ju 17 tundi söönud ja mul oli kõht VÄGA tühi.

Tegin endale puuvilja salati ning läksin telekat vaatama. Ja siis tuli mulle meelde, et ma ei ole nii kaua Gretega rääkinud! Ma olin ta täiesti unustanud! Jooksin ruttu ülesse oma tuppa, ning tirisin oma vana väsinud arvuti lahti. Õnneks oli Grete skypes sees.

''Tsau! Sind pole nii ammu näinud! Kuidas sulle soomes meeldib? NÄITA TUBA!!'' ta oli nii õnnelik, et ma talle skypesin. ''Tsau jah! Ei mul läheb hästi lausa väga!'' Üritasin rääkida rõõmsalt aga mingid kurbuse noodid olid mu hääles endiselt sees. ''Tupsu kuule, räägi mis lahti on,'' ta oli tõesti mu pärast mures. Ja nii ma rääkisin talle kõik ära. Ka selle et kohtasin Isaci ja kus ma käisin ja et ta tegi mulle välja. Grete oli nii rõõmus, aga kui ma rääkisin talle rongis juhtunust ja telefoni kõnedest, muutus ka tema kurvemaks. ''Kuule ta ei mõelnud ju ka seda niimodi. Ära ole kurb. Ta ei saand ise ju arugi, et ta niimodi tegi. Kuule nohh.. see ei ole ju niimodi!'' Grete lohutas mind veel üle  30 minuti kuni lõpuks ütlesin, et pean minema. Ma ei tahtnud, et Grete mind veel lohutaks, sest see ei aidanud. Ma tean, et Isac ei mõelnud seda niimodi. Aga ikkagi. Ma ei teagi, mis mul on.

Käis ukse kell. ma vaatasin elutoa aknas kes see on, ja ma pidin rabanduse saama. Ukse taga oli Isac. Ma ei avanud ust, vaid läksin sauna pingitaha peitu.

Üksteisele loodud (Isac Elliot) eesti keelesWhere stories live. Discover now