Osa 5 külaline

456 32 0
                                    

Me vist rääkisime tunde läbi akna, kuni lõpuks läksime mõlemad magama. Ma ei suutnud ikka veel uskuda, et ma rääkisin Isaciga ja veel olen tema naaber

Hommikul ärkasin ma suhteliselt vara. Väljas sadas vihma ja päikest polnud kusagil näha.

Ajasin end voodist välja ja läksin pessu. Kodus polnud mul kedagi. Leidsin aind külmikult sildi kus oli kirjas, et vanemad läksid tööle(uskumatu et neil juba täna tööpäev on), õde oli läinud kinno koos sõbrannaga(Mu õe kunagine klassiõde elas nüüd soomes ja neil oli see vist juba kokku lepitud) ja mu vend oli läinud eesti lasteaeda(soomes on isegi eesti lastele mõeldud lasteaed!). Niiet ma olin üksi kodus.

Tegin endale võileiva ja läksin telekat vaatama. Õnneks on isa saanud nii, et ma saan eesti kanaleid ka vaadata. See kõik oli niigi hea, et tõsi olla, aga asi läks veelgi põnevamaks. 

ukse kell helises. Ma ei saand aru kes see olla võiks? Siin ei anna postiljonid lehti otse üle. Või annavad? Läksin igatahes vaatama.

Tegin ukse lahti, ja seal ta seisis. Minu päike. Tema juuksed olid vihmast märjad ja ta põsed külmast punased.Ta nägi välja lihtsalt täiuslik! Ning siis avas ta oma suu.

''Hei, kas ma võin sisse tulla?'' Küsis Isac. ''J-Ja muidugi astu sisse. Ma olen üksi kodus.'' ''Ma nägin jah et teil autot ees pole. Mis sa arvad kui teeks täna midagi?'' Tegi poiss ettepaneku.''Ja muidugi, ega mul midagi nagunii teha pole.''

otsustasime lauamängude kasuks. Ma olin võtnud paar mängu eestist kaasa. Mängisime tsirkust ja sõnamängu. Mängisime veel UNO-t ja teisi kaardi mänge. Ta isegi õpetas mulle soome keelt. Ma oskan nüüd mõnda sõna ja isegi paari lauset.

Varsti pidi Isac stuudiosse minema. Ta peab isegi suvevaheajal stuudios käima. Ta nägi, et ma vajusin näost ära ja ta tegi mulle ettepaneku millest oli võimatu keelduda.

Seekordne osa siis ;) 

Üksteisele loodud (Isac Elliot) eesti keelesOù les histoires vivent. Découvrez maintenant