Mürk armastuse teel

Kaheksateistkümnes peatükk (Harry)

„Kas sinu arust pole need maasikad juba üleküpsenud?"Ohkasin ja surusin väikese musi ta kaelale.

„Mis maasikatest sa räägid, Harry?"Naine kergitas oma kaela ja surus end tammepuidust kappi vastu.

„Me oleme lasknud neil üleküpseda, oli juba ammu aeg need ära süüa!"muigasin ja imesin ta kaela õrnalt.

„Harry, ma ei saa aru..."naine ohkas kergelt.

Naeratasin ja lükkasin ta vastu kappi, ta muigas ja vaatas mind huult hammustades. „Need maasikad oleme meie Selena, ammu üleküpsenud, ootamas vaid söömist."

Selena peatus ja vaatas mind pikalt, „See mida sa teed praegu on vale, Harry!"Ta suudles mind.

Naeratasin. „Aga sa ju ometi jätkad."

Selena ohkas õrnalt ja tõmbas mind enda vastu. „Kui sa vaid ei oleks nii kuum."

„Ma loodan, et see on reaalne ja ma ei ole lihtsalt üle joonud."ohkasin vaikselt ja suudlesin oma naist näljaselt.

„Võib-olla on see joogi kõrvalnäht," naine naeratas ja avas mu pluusi nööbi, „kuid võib-olla on see reaalsus."

„Selena..."suudlesin teda näljaselt ja tõstsin ta kapi peale, astusin talle lähemale ning imesin ta kaela.

Ta ohkas ja kergitas oma keha, muigasin ja kiskusin ta pluusi seljast. „Sa oled nii ilus!"

„Oh...?"

„Ja ma tahan sulle anda kõik!"sõnasin ja suudlesin teda näljaselt huultele. Selena muigas ja avas ülejäänud pluusinööbid. Tõstsin oma käed üles, et aidata tal seda seljast saada. Mulle meeldis vaadata ta ahnet nägu, kui ta mu paljast rinda silitas. Mulle meeldis tunda ta soojasid suudlusi oma külmal kehal, mis mind kui kõrvetasid.

Tõstsin ta üles ja hetkega oli ta minu all voodis, ta muigas vaikselt, „Harry...?"

Naeratasin ja suudlesin ta rinnaesist, ma ei kannatanud enam ja avasin ka ta rinnahoidja haagi, mis tee maha leidis.

„Oota, Harry?"Selena haaras mu peast ja vaatas mulle otsa.

„Jah?"suudlesin ta kaela.

„Harry?"

„Mhm..."

„Palun luba mulle üht, isegi, kui me laseme sel kõigel juhtuda, siis see ei jäe ühekordseks. Me ei lase teineteisel haiget saada."

Vaatasin teda lummatult ja hingasin sügavalt välja, silitasin sõrmega üle ta põse. „Sina tuletad mulle igal hommikul meelde, mis mul on kui ma elan ühe ainsa põhjuse nimel. Sinu, Selena."

Ta naeratas ja suudles mind viivuks. „Aga nüüd mu vampiir. Tutvusta mulle oma maailma."

Muigasin ja suudlesin teda ahnelt, mudisin ühe käega ta rinda ja imesin neid õrnalt. Mängisin ahnelt nendega ja vaatasin igat reageeringut, mida üks või teine tegu suutis Selenale anda. Tahtsin, et tal oleks võimalikult hea ja see tunne mis mind valdas oli kirjeldamatu.

Kui naine mind hellalt enda alla lükkas muigasin ma ootusärevalt, ta naeratas ja ronis õrnalt mu jalgele, tõmbas kätega üle mu rinna ja jättis väikesi suudlusi mu kehale. Naeratasin, kui ta hoolega mu tatoveeringuid vaatas ja neid siis musitas. Teadsin, et ta on imeline, kuid ei osanud oodata seda, mis meid sel hetkel tunnetena valdas.

Naeratasin ja ajasin end rohkem istuli, haarasin ta palja selja tagant kinni ning suudlesin ta kaela, meie kehad paljalt liidetud panid mind tundma, kui inimesena. Oleksin just kui ise hinganud, ta kiired südamelöögid vappusid mu vastas ja ta ilusad rinnad kõditasid mu keha.