Mürk armastuse teel

Kuues peatükk

Olin surmväsinud, kui me mõisa hoone ees peatusime, naeratasin tagasihoidlikult, kas Harry oli mõisas toa üürinud, igatahes nägi see väljast hea välja.

„On see sinu?"küsisin. Kuigi ma kahtlesin selles, ta ei olnud ju ometi nii suure ja uhke mõisa üleval pidaja?

„Jap."ta vastus oli napisõnaline.

Ei osanud midagi öelda, Tal oli mõis. „Kauaks me siia jääme?"

„Me...?"ta muigas.

„Sina ja mina."

„Ma ei tea veel, ma ei tea neid mesinädalate asju-paariks nädalaks."

„Nagu sa poleks varem abiellinud..."turtsatasin.

„Jah, ma pole."ta vaatas minu poole.

„Oh..."ma ei uskunud seda, „Tõesti? Aga sa ju..."

„Olen pea kahesaja aastane..."

„Jah, kui vana sa üldse oled?"

„Kakskümmend kolm."

„Olgu."

Vaatasin veel mõisa hoone poole, kuni märkasin noort naisterahvast treppidest alla jooksmas, naise juuksed olid hobusesabasse pandud ja ta ise kandis maani kleiti, millel oli põll ees, Ilmselt võis ta majahoidja või midagi olla.

„Emma."Harry hüüdis ja kallistas naist.

Krimpsutasin nina, kas ta ei kavatsenudgi mind tutvustada? Tal küll kombeid ei olnud.

„Emma see on minu abikaasa."Harry viipas viimaks minu poole. Abikaasa jah?

Pööritasin silmi, „Selena."

„Emma..."naine kortsutas kulmu, „Kas teil on midagi kohe vaja?"

„Kas te ei olegi siis siin koristaja?"

„Juhtumisi olen ma Harry täditütar, kes jah koristab ja hoiab elamise korras."

Kohkusin, „Vabandust ma..."

„Harry ei öelnud seda. Arusaadav."

Olin käitunud nii ebaviisakalt, mul oli piinlik, „Ei, ta ei teinud sellest sõnakestki."vaatasin mehe poole.

„Emma, kas sa viiksid meie kotid tuppa?"Harry küsis.

„Kohe, onu Harry."

Olin täiel veendumusel, et naine nägi vanem välja, kui mees, ta ei saanud olla ta täditütar!?

Naine hakkas pagasiga tegelema, „Lähme..."mees ütles.

„Ta ei ole ju su täditütar, ta on sinust heake vanem."

„On..."

„Ei ole, ma ei ole ju loll."pööritasin silmi.

„Kas sa arvad, et teil inimestel, käivad need asjad nii, nagu meil!?"

„Ma ei tea ju, kui sa midagi ei räägi."

„Sa ei ole seda väärt."ta sōnas ükskōikselt.

„Ah, mina ei ole seda väärt, Ei tea miks?"

„Sa ei oska isegi käituda."

„Ja nagu sina oskaks, sa isegi ei tutvustanud mind."ägisesin.

„Ei leidnud vajadust."ta kehitas ōlgu.

Kokutasin„Mida? Ma ju..."

„Me oleme vaid abielus, see on vaid seaduslik, kas sa ei mäleta mitte seda."ta muigas.