Mürk armastuse teel

Kaheksas peatükk~Harry

Jälgisin naist pikalt, ta hingas vaikselt sisse ja välja, kuulsin ta südametukseid, mis rahulikult lõid. Oleksin soovinud isegi tema unenägudesse piiluda ja mitte miski ei takistanud mind seda tegemast. Naine, nägi mind unes, naeratasin vaikselt, kavatsesin jätta ta mõtted nii nagu need olid. Ta mõtles ja nägi mind.

Ohkasin tasa, teadsin, et kui tema kõrvale oleksin läinud, oleks ma riskinud, kindlasti oleks ta vihastanud. Ma isegi ei teadnud, kas tahtsin seda, ma ei olnud kindel selles, kas oleksin viitsinud tegeleda ta kapriisidega.

Jätsin hilisemad tagajärjed kõrvale, tõmme oli liiga suur, ma tahtsin ta kõrvale minna. Naeratasin, kui nägin, et ta end minu poole keeras, pugesin ise ka teki alla.

Tõmbasin pluusi seljast ja sättisin patja paremini, ma ei teadnud, kas julgesin magada, oleksin siis liiga haavatav olnud. Sulgesin lihtsalt silmad, kuni tundsin, et naine enda pea mu rinnale asetas, ta pani oma tumesiniseks lakitud küüned vastu mu nahka, pöörates käe teist pidi.

„Kui sa vaid teaks mis sa praegu teed!"sosistasin vaikselt ja lükkasin ta juuksesalgu näo eest. Vaatasin ta lahtist kätt, see oleks justkui olnud märk, et ma võiks sealt kinni võtta, tegin seda, põimisin meie sõrmed.

Tundsin ärevust, ei olnud varem kellegi kõrval niiviisi lebanud, kuid see oli hea tunne, Ma ei tahtnudki minna.

Ajapikku, peale ta pilgsat jälgimist jäin ise unne.

„Oh issand!"See hüüe kõlas mul kõvus, teadsin, et see oli Selena.

Pilgutasin aeglaselt silmi, olin nii puhanud, Tundsin end värskena!

Ta vaatas mind kulm kortsus, ise oma käed puusa pandud, „Mida kuradit?"

Keerasin end teisele küljele, ta viskas mind padjaga, Naersin endamisi selle peale.

„Ma tean, et sa ei maga, Harry!"ta hääl kõrgnes, „Mis asja sa siin teed?"

Itsitasin selle peale.

„Ära naera praegu, miks sa...sa siin oled? Sa pidid diivanil olema, sina ja mina leppisime selle kokku."ta kokutas,

„Kas ma ei või oma abikaasa kõrval magada?"tõusin istukile.

„Ei!"

„Miks?"

„Sest, see ei ole normaalne."

„Wow, ma arvasin, et ikka nii tehakse."naersin,

„Jah, aga..."

„Milles, siis probleem on?"küsisin, kindlasti meeldis see talle, arvestades seda, kui õnnelikult ta mu kätevahel oli.

„Sinus!"

„Ja mis ma tegin?"

Ta sisises, „Tulid minu kõrvale."

„Ja kas see on keelatud?"naersin.

„Rangelt keelatud."ta kallutas end ettepoole.

„Ja miks?"

„Sest meil ei ole sellises tasandis suhet!"ta ohkas.

„Ja mis tasandil siis meie suhe on?"

„Täielikult seaduslik jama, mingieid tundeid."

„Oled sa selles kindel?"muigasin.

Ta ajas taas selja sirgu, „Täielikult."

„Aga, miks sa siis nii närvis oled?"

Ta kissitas silmi, „Sest, sa oled siin."

Kehitasin õlgu, „Minu teada, jah, ma elan siin!"

„Ma ei mõelnud seda?"

Naeratasin, „Ja mida siis?"

Ta vehkis kätega, „Lõpeta ometi!"

Muigasin, „Mida ma lõpetan?"

Ta kurjustas minuga, „Kas sa ei saa aru?"

„Ei!"

„Harry!"naine oli tõsiselt närvis, naljakas oli teda nii vaadata. Olin veendumusel, et tegelikult pingutas ta veidike oma tujutsemisega üle, ma vaid magasin ta kõrval, midagi ju ei juhtunud.

„Jah...?"naeratasin

„Mine persse!"

„Kohe!"muigasin laialt. See pakkus mulle lõbu.

„Sa oled titt!"

„Tõesti?"naersin.

Ta vehkis kätega, arvasin, et ta tuleb mulle kallale, „Kui sa kurat seda pulli ei jäta siis ma...-"

„Mida sa siis teed?"muhelesin, Neidis oli täiesti närvipundar.

„Ma löön siin!"ta karjus.

„Löö!"

Ehmusin isegi, kui ta seda tegi, Ta pani ikka väga tugeva hoobi vastu põske, See tulitas. „Mida sa teed...?"katsusin oma põske.

„Aga sa ise..."

„Ma ei mõelnud ju päriselt."olin vihane. Ta ei tohtinud mind lüüa, mis õigus oli minu naisel mind lüüa?

„Ma lähen pesema!"tõusin voodist.

„Harry!"ta hõikas.

„Sa võid peale mind minna."mu põsk oli tõsiselt valus.

„Sorry, ma ju..."

Sulgesin ta nina ees vannitoa ukse.

„Harry?"naine tuli kööki, keerasin pilgu alla, vaatasin lihtsalt läpaka ekraani.

„Mis sa teed?"ta küsis tasa.

„Olen arvutis."ütlesin lihtsalt.

„Aa..."

„Jah."see oli piinlik.

„Okei."ta langetas oma pilgu.

„Mis siis oli?"

„Aa, ma niisama."ta sõnas vaikselt.

„Olgu!"

„Tegelikult mitte, sa mingi solvusid selle peale või?"

„Ei!"vastasin.

„Jah!"ta oli selles kindel.

„Ei, ma lihtsalt ei teadnud, et sa nii teed!"

„Olgu, aga kui sina mind lööd, siis on see aksepteeritav või?"naise hääl värises.

See oli löök allapoole vööd, „Minul on selleks õigus!"

„Mis? Kuidas?"ta kohkus.

„Ma olen sinust tugevam."

„Käi putsi!"naine tõusis toolist, „Ma luban, et annan sulle nii kiiresti lahutuse, kui see võimalik on!"lootsin, et ta ei mõelnud seda ometi tõsiselt, ma ei tahtnud temast loobuda. Isegi, kui ta kavatses midagi algatada, oleksin rangelt keeldunud.

----------------
Sorry guys, ma tean, et on pikk vahe sees,aga ma olin haige terve nädal, pea 40neses palavikuses, seega ei saaanud osa üle kontrollida.
Loodan, et te mõistate :) ja see on esimene vaatenurk Harry omast, kinnitan, et neid tuleb veel :D