Mürk armastuse teel

Üheksas peatükk~Harry

„Mida, lõpeta ära!"nähvasin. Tahtsin talle ise lataka anda selle jutu eest.

„Sina võid mind lüüa?"ta kortsutas kulmu.

„Jah!"

„Issand, kui ennast täis sa oled."ta kulm oli tõsiselt kortsus, Tõesõna, nii võiskoi sinna korts veel tekkida, see ei olnud ilus.

Naeratasin ta jutu peale, kui nii siis nii.

„Mida sa naerad koguaeg, mida sa lõkerdad?"Selena oli tulivihane.

See pani mind veelkord muigama, „Jajah."

„Tahad, ma annan sulle veel laksu või?"

„Jah, palun..."sirutasin ta ette oma lõua.

Ta vaatas mind, „Mis asja?"

„Löö mind!"naersin täiest kõrist.

Ta kohkus „Ise sa ju vingusid ennist..."

„Palun löö mind."

„Appikene, lõpeta!"naine karjus, See ajas mind naerma.

„Ma tahan, et sa peksaks mind..."anusin naist.

„Harry, kas sa võtsid midagi endale sisse?"ta kortsutas taas kulmu, Sellel naisel oli kulm koguaeg kortsus.

„Ma tahan sind endale sisse võtta..."

Ta lõi nüüd mind päriselt, „Tülgastav."

Naeratasin, „Jah, nii!"

„Harry, ausalt ka, lõpeta ometi! Sa oled joobes või?"Ta vehkis hüsteeriliselt kätega, kuid see ei heidutanud mind sugugi.

„Jah, sinu lõhna õlist olen joobe sattunud."

„Jumal alasta..."ma polnud teda kunagi nii närvilisena näinud. See oli naljakas.

Ta kõndis köögi kapini ja avas ukse, kus prügikast oli, „Viski ja viin, tõesti?"

„Me oleme ainult paberiga abielus ju..."

„See ei loe, mis sul viga on? Sa oled joodik või?"

Naersin, „Kui ma joon need ära, olen ma joodik, muidugi."

„Ma arvasin, et teie sugustele ei hakka midagi pähe."

„Ei hakkagi..."

Naine kortsutas viimaks kulmu ja lahkus mu seltskonnast, surfasin veel veidike internetis ja toimetasin, kui otsustasin üles tuppa minna, Kell oli juba palju, seega oli Emmagi juba end voodilinade vahele sättinud. Mul ei olnud kellegi seltskonda.

Olin tõsiselt närvi aetud, ma ei osanud midagi teha, teadsin, et Selena oleks mu lihtsalt sooja kohta saatnud, ta ei oleks mind kuulanud. Tundsin kirge vere järele, otsustasin jahile minna.

Varjasin end tühjas ja pimedas tänava nurgas, ma ei märganud kedagi liikumas, see aga pani mind veel rohkem saaki tahtma, tahtsin lihtsalt kellegi katki kiskuda ja verest tühjaks lasta. Kükitasin paar minutikest veel, kui kuulsin samme, ühed sammud lähenesid mulle, järelikult oli ohver üksi. Ta rääkis kellegiga telefonis, olin kindel, et see oli ta poisssõber, mulle meeldis see, et sain ta mehe südame nüüd hävitada, See naine oli perfectne, ta hääl kõlas hästi, lootsin, et ta näeb hea välja ka. Pealegi flirtis ta läbi telefoni juba osavalt, olin elevil.

Kui ta oli meeteri läheduses, astusin talle ette.

„Oh, te ehmatasite mind..."naine kohkus.

„Vabandust..."kissitasin ta poole.

„Jah..."

„Harry..."sirutasin oma käe ette.

Ta kõhkles, kuid vastas mu käepigistusele, „Madlith."