"Mis mõttes?"
Emma:"See vaheleastumine..."
"Ei ole. Seda on ennegi juhtunud."
Emma noogutas.
Ma jõin tee ära ja siis helises telefon.
Ema:"Tule koju!"
"Okei!"
Panin toru ära.
"Ma pean koju minema."
Emma:"Okei, tsau!"
"Tsau!"
*Kodus*
Jäin magama.
*Hommikul*
Mu soeng oli väga sassis. Mul oli traditsiooniliselt igav.
Nagu alati.
Alati.
Ema:"Mine õue!"
"Olgu."
Jalutasin veidi ehitajate teel, kuni istusin haigla lähedal asuvale pingile.
Mul on kahju inimestest, kes peavad haiglas mädanema.
Diahhe pidi.
Ma vist jätsin selle mainimata, et ma olen Diahhega ennegi kohtunud.
Ta elu oli jube.
Ta käis mu koolis, kui olime mõlemad 10-sed. Need ajad olid täiuslikud. Marion oli veel mu parim sõber, oma arvates. Aga Diahhe, oli parem. Me olime salaja parimad sõbrad. Koolis tegime nägu, et me ei tea üksteist.
Pärast kooli, käisime alati Elleni pagariäris.
Käisime ta koeraga jalutamas, tal oli saksa lambakoer.
Nagu politseidel.
Ta oli ainus, kes Casiga tülli pole pööranud.
Ühel hommikul kui ma kooli läksin, ma otsustasin Marionile öelda tõde.
Aga kui Diahhet otsima läksin. Ta kammis vetsus juukseid. Ja need langesid välja. Me otsustasime lihtsalt elada nii, nagu tahame.
Viimased kuud meie koolis, oli talle rasked. Kehalises oli lugematuid kordi, kui tal hing kinni jäi. Ta juuksed olid õhemad. Ja aina õhemaks läksid...
Ühel kehalise kasvatuse tunnil, kui ta pidi 60 meetrit jooksma, ta kukkus kokku. Kutsuti kiirabi. Mind nendega kaasa ei lubatud.
Ta eluviis oli tervislikust kaugel:Ta armastas palju süüa, ta oli kõrbenud toitude fänn, ja iga päev kaanis limonaadi.
See viis teda vähini.
Ta ei tulnud enam kooli. Õpetaja ütles, et ta kolis ära.
Olin kindel, et ta on meie seast lahkunud.
Sellised inimesed, nagu Di
YOU ARE READING
Minu teine pool
RandomElu nagu lill, on kõigest mõiste, sest ka lilledel on valud: Nad on elus, külmuvad ja murduvad. Nii ka tunneb Eliise. Lapsepõlv voolab tema sõrmede vahelt, pärast seda, kui ta klassi tuli Megan, kes sai kiiresti populaarseks oma täiskasvanulikkuse p...
