Seekord päriselt, tulin välja.
Õpetaja ja ema olid segaduses.
"Ehk mind kiusatakse et Megan oleks õnnelik?"
Õpetaja:"Sa said vist valesti aru..."
"MIS SIIN ARU SAADA ON? Mu sõber on haiglas ja õpetajatele antakse altkäemaksu!"
Õpetaja:"Mmm...mis altkäemaksust te räägite, noor daam?"
Lükkasin ta lauast eemale ja tegin ta sahtli lahti. Seal oli võti.
Ma otsisin auke ja märkasin maali, kus oli aardekirst, auk oli ruumiline. Panin võtme auku, keerasin ja...
See oli nagu seif.
Seal oli raha lugematul hulgal.
"Palun väga!"
Õpetaja oli nõutu.
Ma helistasin Mariale seekord.
Meil on Mariaga kõige vähem jamasi olnud. Ta on olnud meie "kambas" kolmas ratas kaherattalisel jalgrattal.
Aga see pole tema süü.
Sest kui ma tulin, lõin nende vahele killu.
Nagu Maarja minu ja Marioni vahele.
Maria:"Ja?"
"See olen mina, Eliise, kuule sa ikka tead, et Emma on haiglas?"
Maria:"Jah...Juhi sõnul ta ronis ise sinna ette."
"Ma tean, miks."
Maria:"Noh?"
"Ma räägin hiljem. Ja levita juttu, et mu koolis antakse õpetajatele altkäemaksu. Sest see on tõsi."
Maria:"Davai! Aga äkki läheks Emmat vaatama?"
"Loomulikult!"
Ema:"Kas sa tahaks teise kooli minna?"
Õpetaja:"Ma võin teilegi maksta!"
Ema:"Ei, tänan."
"Ma tahaks Vanata põhikooli minna."
Ema:"Okei."
Läksime autosse.
Ema viis mu haigla ette.
Mul oli seljas seesama südamekaelakee, et meenutada päeva, kui me linnas käisime.
Maria on hea sõber. Aga vahel mulle tundub, et ta ei hooli minust, vaid Emmast.
*See läheb homse osa alla, niikuinii on õhtu juba. Homme on graafik täis. Vabandage!
KAMU SEDANG MEMBACA
Minu teine pool
AcakElu nagu lill, on kõigest mõiste, sest ka lilledel on valud: Nad on elus, külmuvad ja murduvad. Nii ka tunneb Eliise. Lapsepõlv voolab tema sõrmede vahelt, pärast seda, kui ta klassi tuli Megan, kes sai kiiresti populaarseks oma täiskasvanulikkuse p...
