"Võibolla"

40 2 5
                                        

Nastja:"...ta sai tuttavaks Markoga. Ja see siin on su poolõde."
"Okei...mis mu isa nimi on?"
Nastja:"Harry-Elvis Vetarje."
"Ma olen ta järgi või?"
Nastja:"See on siililegi selge."
"Kas ma saan teda näha?"
Nastja:"Ta tuleb kohe."

Jäin rahulikuks, sest sisimas teadsin seda ennegi.

Ma mäletan, et mõned kuud, kui olin viiene...
Mu isa ja ema olid koos, me saime isaga hästi läbi. Ta võttis mind sellisena, nagu olin.
Aga ta elus ei olnudki lõpuks muud kui mina.
Aga mu ema ootas enamat.
Ta oli kujutanud, et laps on pigem sõpradega.

Sest ta oli sündides perfektne.

Viimastel aegadel käis ema eemal, kodus oli uimane alati...
(Purjus)

Ma oleks uskunud seda, et isa viib mu ära uue ema juurde, aga mu ema jättis mu isa maha. Nad ei olnud abielus, ja kuna isa käis tööl, pidi ta meile elatist maksma.

See oli ebaaus.

Markost ei saa kunagi nii head isa.
Casist ma saan täiesti aru, miks ta nii ebaviisakas on...

Poisid on väiksena haavatavamad, ja teadmine, et su ema ei hooli sinust, on tappev.

Tüdrukud on just vanemana haavatavamad.

Isa, nagu ka Diahhe...võib olla muutunud.

Minu teine poolDove le storie prendono vita. Scoprilo ora