"Aga mu sõber pole..."
Cass:"Kui vana ta on?"
"Ma ei tea..."
Cass:"Kui kaua te olete sõbrad olnud?"
"2 nädalat?"
Cass:"Sa ei tea. Kui sa ta vanust ei tea, siis te olete tuttavad. 2 nädalaga juba inimest tundma ei õpi."
Okei, kui aus olla...On imelik, et kahe nädalaga saaks nii headeks sõpradeks. Isegi mina ja Dia...
Algul, kui ta klassi tuli 3.klassis, ma vihkasin teda. Sest:
1.Ma olin ta välimuse, hinnete, ja üldse kõige suhtes kade.
2. Ta paistis võlts.
3. Ta sai nii palju tähelepanu, et mul oli ainult Marion.
Ükskord, ta põrkas mu laua otsa, kui ma joonistasin. Mulle tundus, et meelega, et mu tööd ära rikkuda.
Ma läksin talle kallale. Ta küünistas mind. Sellest jäi arm.
Õpetaja jättis meid pärast tunde. Kahekesi. Lootes, et me lepime ära.
Me olime kaua aega tülis. Nädalaid.
Kui mu elu uus lehekülg hakkas, pealkirjaks "Marion läinud.", ma põrkasin Diaga kokku. Ta polnud vihane, ja tahtis ära leppida. Me leppisime. Aga Marion ei tahtnud minust ilma jääda. Tuleb tunnistada, et Marion oli ostetav. Ta tegi kõike toidu nimel. Ja nii meie sõprus hajuski. Aga Diaga olime salaja sõbrad. 4. Klassis polnud midagi järel sõprusest Marioniga. Sest Maarja ostis ta ära tema ainsa nõrkusega: Sõõrikutega.
Aga olin ettevaatlik. Me Diaga ei näidanud midagi välja.
Kuid vähk viis tema mu juurest ära. Üksikasju te juba teate.
Aga milline võis olla Emma valus lahkuminek? Ja Megani?
"Ma vist tõesti ei tunne teda."
YOU ARE READING
Minu teine pool
RandomElu nagu lill, on kõigest mõiste, sest ka lilledel on valud: Nad on elus, külmuvad ja murduvad. Nii ka tunneb Eliise. Lapsepõlv voolab tema sõrmede vahelt, pärast seda, kui ta klassi tuli Megan, kes sai kiiresti populaarseks oma täiskasvanulikkuse p...
