"Ei valetanud."
Dia:"Vähk muudab inimest."
"Mitte tõelisest võltsiks..."
Dia:"Sõprus hajub ju. Sa ei saa olla sõber kellegiga 100 aastat ju."
"Mõelda vaid, sa ütlesid et me oleme igavesti parimad sõbrad!"
Dia:"Ma ÜTLESIN, mitte ei LUBANUD! Ja pealegi...Sa oled ju edasi liikunud. Sul on Emma parim sõber ja kindlasti sina ja Marion olete parimad sõbrad!"
"Ei ole! Maarja ostis ta ära!"
Emma:"Vaielge hiljem, Diahhe kolib ju siia."
"Ja me ju võime olla ju Emmaga sõbrad, aga kahe nädalaga sa ei õpi KEDAGI tundma!"
Emma ja Diahhe vaatasid mind, nagu ma vaatasin Diahhet kui ta meie klassi tuli.
Emma:"Ma arvasin et ma olen su parim sõber..."
Ja ta läks ära. Me jäime Diahhega kahekesi.
"Küpsis ei saanud ju poegi...Ta on poiss."
Ja ma läksin ära.
Tõtt-öelda, ei ole normaalne et kahe nädalaga peaks inimest täielikult teadma.
Osad inimesed on üle päeva parimad sõbrad.
Aga ma vajan aega. Sest sa ei tea ju inimest nii ruttu. Sa võid saada sõbraks ta esmamuljega, mitte tema endaga.
Diahhega oli mul vastupidi. Ma vihkasin ta esmamuljet ja hoidsin kinni temast endast.
Aga mul polnud esmamuljet.
Praegu, Diahhe üritab esmamuljet jätta, aga valetab et seda huvitavamaks teha.
Mina ja Emma ei saaks olla parimad sõbrad veel, sest ma isegi ei tea tema vanust.
Seljatagant karjus keegi: "OOTA!!"
YOU ARE READING
Minu teine pool
RandomElu nagu lill, on kõigest mõiste, sest ka lilledel on valud: Nad on elus, külmuvad ja murduvad. Nii ka tunneb Eliise. Lapsepõlv voolab tema sõrmede vahelt, pärast seda, kui ta klassi tuli Megan, kes sai kiiresti populaarseks oma täiskasvanulikkuse p...
