Nad on meil kannul, mustkunstnik!

62 5 7
                                    

Mõtlesin, et enne küsimustele vastamist teen ühe peatüki. Tegelikult see sama peatükk, mis ära kustus.

Aga kommenteerige julgelt, ka eelmisele osale, kui midagi segane/arusaamatu või muu probleem KOMMENTEERIGE.
Sorri, läksin üle võlli :P

Asi on lihtsalt selles, et ma tahaks teada saada, mida ma saaks parandada, mis on hästi, mida ma peaksin rohkem seletama. Aitab raamatu arengule palju kaasa.

Teiste hulgas tahaksin tänada gertuke . Oled alati mu tuju enda kommentaaridega üleval hoidnud. Aitäh!

Aa, ja viimane asi veel:

Minu küsimus *muie*

Kui keegi poistest sureks, siis kes teie arvates peaks surema?

Ehk siis, kas teie arvates peaks surema Ian, Zachary, Nathaniel, Cato, Adrian või no, okei, lisame ta siia, Philip.

Ilmselt te ei mäleta, aga Philip oli "see paha tegelane" kuskilt x alguspeatükist. Äkki oli kolmas peatükk? Või neljas?

Paljud teist ilmselt panevad Philipi, kuna ta on paha. Aga selles raamatus on ka pahadel mingisugune mõte. Või nagu point, miks nad Melindat taga ajavad. See selgub hiljem, niiet oodake natuke ja kannatage mind välja, eks? 😛😄

Adrian oli puhtavereline vampiirist käskjalg, kes ütles Catole, et allilma asukad on nende jälje üles võtnud. Mäletate?

Ma isiklikult isegi ei tea, keda ma valiksin. Aga ma ilmselt kunagi otsustan ära. Hahaha.

Nii palju siis minu läbikukkunud kõnest...

Aga nautige, ja öelge, mis te arvate :D
-------------------------------

Zachary vaatas iga kümne sekundi tagant taha. Ta oli närvis ning seda oli tunda.

"Kuidas on?" küsis Ian, kellel endalgi oli raskusi närvide koos hoidmisega.

"Lähenevad," vastas Zachary kuivalt.

"Melinda, võta kindasahtlist püstol ja anna see Zachile."

Melinda täitis Iani käsu. Ian lasi auto katuseluugi lahti. Zach pani tõusis kiiresti ning natukese aja pärast oli kuulda pauke.

"Kui palju sul veel on?"

"Viis."

"Okei, tule autosse tagasi."

Tee kõrval paistis mahajäetud bensiinijaam. Ian keeras auto selle parklasse.

"Meil on," ütles Ian kella vaadates, "kümme minutit. Mina jään auto juurde. Nathaniel ja Melinda lähevad poodi, Zachary ja Cato, te juba teate, mida teha."

"Vau, kes see nüüd siin kamandab?" oli Zach üllatunud.

Ian ainult saatis talle tähendusrikka pilgu.

Poes kadusid Cato ja Zachary kohe taharuumi. Melinda oli natuke üllatunud. Kas see oli üldse lubatud?

"Melinda, kas sa saaksid mind natuke aidata?" kostus Nathani lahke hääl.

"Jah, ikka," vastas tüdruk.

"Sa oled ilmselt väga segaduses. Las ma valgustan sind natuke. Nii palju kui meie teame, on allilma asukad sinu jahil. Nad tahavad sind kätte saada ning on meie jälje üles võtnud. Seepärast peame kiirustama. Isegi meie, ennustajad, ei tea, mid juhtuma hakkab. Aga me kaitseme sind.Iga hinna ees. Siiski ei saa sa mõelda, et oled kaitstud, sest meie oleme sinuga. Ei, sa pead ka ise olema valvel. Aga ära end liigselt stressi aja. See oleks sinu tervisele halb. Ah, nüüd vist ongi kõik."

Korvis oli hulgaliselt veepudeleid, taskulamp, tikud, matkapriimus, kiirnuudlid, müslibatoonid ja veel muud kraami. Tundus, nagu nad oleksid hakanud minema üksikule saarele.

Hetk hiljem väljusid tagaruumist ka Cato ja Zachary.

"6 minutit. Kena."

"Kas meil on veel aega, et-"

"Ja-ja, on küll," vastas Ian koheselt.

Ilmselt ta juba teadis, mida Zachary küsida tahtis.

Natukese aja pärast saabusid nad surnuaeda. Zachary hüppas autost välja ning Melinda tahtis juba kaasa minna, kuid Nathan hoidis teda tagasi.

"Ära mine."

"Miks?"

"Seal on tema venna haud. See on tegelikult üsna kurb lugu. Me olime väiksed. Mina, Zachary ja tema vend Xander olime lapsepõlvesõbrad. Ühel päeval toimus neil tüli. Xander oli hakanud rohkem enda klassikaaslastega väljas käima. Zach kartis, et ta unustab meid. Kui ma kohale jõudsin, tormas Xander minust mööda, ise karjudes: "Sa oled liiga isekas!" ning enda pisaraid varjates. Samal ajal hakkas vihma sadama. Ning me ei osanud isegi aimata, et ta ei tule enam tagasi. Zachary seletas mulle kõik ära ja ütles, et ta läheb Xanderile järgi. Ta otsis teda pikalt ja tulutult. Lõpuks meenus Zachile, et Xander võib olla kalju peal, kust nad tihti päikeseloojangut vaatasid. Ta seisis seal, näoga Zachary poole, käed välja sirutatud ning naeratus näol. Peaaegu koheselt viskus ta tahapoole. Tema noorem vend ei jõudnud õigeks ajaks. Kui mina sinna jõudsin, istus Zachary kalju servast eemal, midagi käes. See oli Xanderi kaelakee. Disainitud nagu rist, mille alumine osa meenutas mõõka. Selle keskel asetses kalliskivi, mis vahetas värvi vastavalt kandja tujule. Nüüd on kivi ümbritsetud punase randiga, mis näitab, et originaalne kandja on surnud ning kivi ise on oranž. See näitab, et kandja oli oma viimasel hetkel kas õnnelik või siis ootusärevuses. Enam see kivi värvi ei vaheta, kuid sellest hoolimata kannab Zachary siiamaani enda venna kaelakeed. Mälestuseks."

Melinda oli enese teadmata nutma hakanud. Nathaniel ulatas talle taskurätiku ning vahepeal autosse tulnud Cato heitis tüdrukule on-kõik-korras pilgu. Zach tuli tagasi. Tema kord oli autost väljaspool olla. Sellega jätkas seltskond enda põgenemist. 

Oluline info peatüki lõpus: lugege.

------------------------------------------------------------------

Siuke osa siis. 

Kommenteerige kindlasti, mis segaseks jäi, mis hästi oli, mis teile ei meeldinud ja nii edasi.

Tänud kõigile, kes seda teinud on :D

Aga kui keegi peaks surema siis kas Ian, Zach, Nathan, Adrian või Philip

Ja nagu ma ütlesin, siis ka pahadel on siin raamatus mõte. Mitte, et nad on lihtsalt pahad, ajavad seda gruppi taga ja kõik.

Merci!


Kas lõpetaksid?!Where stories live. Discover now