Kas lõpetaksid?!

Mustkunstniku ülemus? Ei. Boss.

Kõigepealt, tahaksin ma tänada lugejaid. Ma tean, et olen natuke aega pausi pidanud, koolis on olnud pingelised ajad jne. Aga ma ei tulnud ju siia selleks, et vinguda. Ma tulin siia selleks, et tuua teieni üks lahe lugu. Selles peatükis kohtute uute tegelastega, niiet väljendage oma arvamust. Kommenteerige! Ja tänan teid veelkord, sest kõik tähekesed on teretulnud ning neid on üliilus vaadelda. Selline õnnesüst, et peaks kohe doktoritele helistama ja ütlema, mida nad masenduses inimestega tegema peavad. Igaljuhul, short n' sweet, tähekesed, jagamised, kommenteerimised ja kogu muu selline kraam on teretulnud (jah, ma tean et ma kordan seda sõna teist korda) ja nautige!

Ps: Pildil on Zachary, Cato tuleb järgmises peatükis :)

--------------------------------------

"Oeh."

"Kõik korras, Ian?"

"Nii korras, kui peale sellist kena hetke olla saab. Südantlõhestavalt liigutav," ütles Ian silmanurgast nähtamatuid pisaraid pühkides, nägu ja hääl kriiskamas: sarkasm, sarkasm, s-a-r-k-a-s-m!

"Vau."

"Vau jah. Sul telefon on kaasas?"

"Ikka on." Melinda ulatas poisile enda veidi katkise ekraaniga Samsungi.

"Arigato" 

"Keegi on jaapani keele ära õppinud," pomises tüdruk nina alla.

"Ah?"

"Ei midagi."

Ian tõusis püsti ning kõndis paar sammu eemale. Melinda vaatas teda. Tumedad juuksed, üksainus kaart nimetissõrme ja kolmanda sõrme vahel, teine käsi hoidmas tüdruku telefoni kõrva juures, sihikindel pilk. 'Pole paha,' mõtles ta.

"Saad tulla?"

Neiu võpatas, ennist oli olnud nii vaikne ja ta oli olnud oma mõtetes. Ta ei olnud tähele pannud, kui inimene teisel pool liini vastu võttis.

"Kena. 5 minutit? Pool minutit?! Okei, selge."

Telefoni tüdrukule tagasi andes märkas Ian Melinda ülestõstetud kulme. Ta pidi selgitama. Selgitama kõike algusest.

"Sa tahad teada."

"Kena oleks."

"Noh, ma alustaks siis sellest, et-"

"Sa oled sitapea."

"Ei,"

"Persevest."

"E-"

"Meeshoor."

"Mid-"

"Täisaba."

Misasja, ma-"

"Ennasttäis."

"Ma ei ole ju!"

"Sitapea."

"Sa juba ütlesid seda."

"Tõsiselt?"

"Muidugi."

Melinda oli kogu seda vaidlust kahe teismelise vahel jälginud ning võttis pea käte vahele.

"Kuule, lõpeta ära, Melindal saab ka sellest kõrini."

"Huh?" Melinda tõstis pea ning talle vaatas vastu paar siniseid silmi.

"Terekest, Tuhkatriinu, mina olen Zachary, aga sina võid kutsuda mind Zachiks."

"Tore tutvuda, Zach."

Zachary vilistas.

"Mis teil siin toimus. Läksid armukadedaks, Ian?"

"Midagi paremat ei suutnud välja mõelda?"

"Ei. Aga siit tundub mulle selline lugu, et homme olete elektrita. Philip läks natuke liiale."

Vahepeal seletas Ian Melindale, et Zachary on tema nii-öelda ülemus, boss, käskija või midagi sarnast. Nad saavad hästi läbi, toetuvad teineteiselem ning Melinda on samuti kampa oodatud. Kuna ennustajate maailmas on palju sortse, nõidu, võlureid ja muid tüüpe, on seal muidugi ka kurjad tegelased. Ühesõnaga, tegelased, kes on selle vastu, et ennustajad õnnetusi ära hoiavad. Miks? Mis saab kellegil selle vastu olla? Aga on suured targad ninad, kes ütlevad, et see kõik on saatus ning et ennustajad lihtsalt näevad seda. Enda probleem. Paljud on samal seisukohal nagu Philip: ennustajad on lihtsalt väiksed putukad, kes tuleks minema pühkida. Ennustajad pole millekski suutelised, nad on võimetud.

"Ma vaatasin kõik üle, ilmselt ei kahtlustata midagi," segas Zachary vahele, "te, noored, peaksite kodu poole astuma hakkama. Ma teen ise siin kõik  korda."

"Selge," ütles Ian ja tõmbas ka Melinda püsti. Kohe, kui Zachary välisukse sulgumist kuulis, sosistas ta enda ette:"Romantique."

Ta oli ju ise oma elu armastuse kaotanud, kuid ta tundis rõõmu sellest, kui teised olid õnnelikud.

"Noh, Cato, tule välja."

"Sa teadsid?" küsis varjudest välja astuv tumedates riietes kogu.

"Ma olen kakssada aastat vana. Poole enda elust olen ma sinuga koos olnud. Muidugi ma tean. Ma tunnen seda. Kohe, kui sina oled asjasse mässitud, on seal see hea raamatu lõhn. Tead? Kui sa võtad ühe vanema raamatu kätte. Sa tead seda lõhna, eks?"

"Kas sa viitad sellele, et ma haisen nagu vana kapsaks loetud sõnastik?"

"Haisul ja aroomil on vahe, kas tead? Ja mida sa üldse siin tegid?"

"Sattusin juhuslikult Philipile peale. Ta on alati seadustega pahuksis. Aga mul polnud mitte midagi teha, niiet jälitasin teda. Siiani. Ian ja too tüdruk, Melissa või Ragnar või mis ta nimi nüüd oligi on täitsa hea paar, kas pole?" seletas Cato

"Ragnar on poisi nimi."

"Jah. Ma tean."

--------------------------------------

Lausa kaks uut tegelast! Mis te arvate? Capo liiga sünge aga samas selline I-know-it-all ja vanemate kombel millal-ma-siis-vanaisaks-ka-saan? Zachary sõbralik, aga samas natuke salapärane ja kahtlane? Kirjutage, pange tärne, lugege, hingake, magage, tundke rõõmu ning olge mõnusad!

Järgmise korrani!