Kas lõpetaksid?!

Palun

See pilt sobib lihtsalt nii hästi pealkirjaga. Lugege, nautige, andke tagasisidet, jagage, lisage tähekesi, olge mõnusad ja viibige palju õues, sest praegu on ilus ilm. :)

Aga mida te siis Christinist ikkagi arvate? On ta "paha", "hea", "reetur" või hoopiski "vahepealne". Andke teada!

Aa, ja Adrian on see vampiir-käskjalg, kes mööda maailma sõnumeid edastab.

-------------------

"Ian, mul on vaja sinuga rääkida."

"Milles asi, Zachary?" küsis Ian natukene üllatunult.

"Ma olen üsna kindel, et te kõik märkasite, kuidas ma üleeile öösel "jalutuskäigu" tegin."

"Jah, märkasin küll."

"Christin pole surnud," lausus Zach äkki.

"Mida? Sa ju ise rääkisid, kuidas ta lennuõnnetuses suri."

"Natukene jäi tal puudu."

"Hea küll. Okei."

Midagi rohkemat ei suutnud Ian öelda. Ta oli ise samal päeval reisil olnud, kui järsku Adrian talle teate tõi. Ian oli kohe peale seda tagasi lennanud. Zach istus diivani peal, tuimalt ja nägi täiesti murtud välja. Christin oli tema elu armastus, ning tema kaotus mõjus Zacharyle laastavalt. Ian polnud teda mitte kunagi nii kadununa näinud. Zacharyl läks väga kaua aega, enne kui ta jalad alla sai. Ta ei teadnud mida teha, kuhu minna, kõik näis nii hall. Jah, Christin oli olnud valgus ning värv mehe päevades, kuni järsku jäi sellest kõigest alles vaid nõrk kuma. 

Aastad möödusid ja Zachary haavad hakkasid aeglaselt kokku kasvama. Siiski, täiesti ära ei paranenud need kunagi. Armid jäid. Need ei olnud küll nii sügavad, kuid need olid seal. 

Alles siis, kui Zach Melindaga kohtus, tundis Ian, et Zachary on lõplikult paranenud. Masendav pilv mehe ümbert oli kadunud. Melinda oli Zachary terveks ravinud. Ian küll ei teadnud kuidas, aga Zach oli nüüd terve, tänu Melindale. Ja see oli juba suur saavutus.

"Ian, ta tuli meid hoiatama. Allilmal on uus valitseja. Inimesed kannatavad. Levib arvamus, et Melinda saab midagi teha. Kas me ei peaks neid aitama? Nad on ka meie rahvas, Ian."

Ian mõtles pikalt ja keerutas kaarte sõrmede vahel. Mitte kunagi polnud ta langetanud otsust ilma pikalt kaalumata. Ta mõtles alati ette, tuleviku peale.

"Hea küll, kuid kui see luhta läheb ja me kellegi kaotame, ei andesta ma ei sulle ega Christinile iial. Mitte kunagi."

"Ma pean siis vist ettevaatlik olema?"

"Soovitatav oleks. Aga Cato ja Melinda?"

"Nathaniel üritab Catot veenda. See on paras katsumus, kuid Nate saab hakkama. Melinda juurde läheme kõik koos."

"Sobib."

"Niiet sa tahad, et me ohverdaksime Melinda mingisugusele vaimselt ebastabiilsele kuningale? Jääb ära."

Nii vastas Cato Nathanile.

"Cato, see ei ole "mingi" kuningas. Vaimselt ebastabiilne? Seda me veel ei tea. Aga sellegipoolest on see ka meie kuningas. Ja meie rahvas. Ja meie maailm. Kui meie oleme ainsad, kes midagi üldse teha saavad, siis kas poleks targem seda teha?"

Cato hingas sügavalt välja.

"Sa vist ei saa aru, Nathaniel. Me võime küll peaaegu sama vanad olla, ja üksteist hästi tunda, kuid mina olen sõdalane ja sina oled maag ning ennustaja. Kui ma pean kedagi kaitsma, siis kaitsen ma teda enda elu hinnaga. Praegusel juhul on Melinda minu kaitse all. Ja praegu tuled sa mulle ütlema, et ma peaksin ta kaitsetuna täiesti teise, segasesse maailma viskama? Kuidas sa aru ei saa? Ainus, mis Melindat meie maailmaga seob, on tema võimed, muud midagi. Ta pole harjunud meie ajaloo, poliitika, kultuuri ega millegi muuga. Mis siis kui ta viga saab? Ta on ennustaja, peale selle veel tüdruk, ja väga noor, Nate. Ta pole kogenud sõdalane."

"Ma saan aru, Cato. Kuid mõtle, me kas aitame neid, või nad tulevad ja võtavad Melinda ise. Kuningas leiab meid varem või hiljem üles. Kunagi kohtub ta ikkagi Melindaga. Ja ma ei ole öelnud, et sa pead ta kaitsetuna teise maailma viskama. Vastupidi, nüüd pead sa teda veel rohkem kaitsma kui iial varem. Pole mõtet praegu joosta, sest nad on kiiremad. Pealegi, Melinda võib küll noor ennustajast tüdruk olla, kuid ta kohaneb ning õpib kiiresti. See on meie ainus võimalus, Cato."

"Ma ei lase teda minu vaateväljast välja. Kui ta viga saab, siis keeran sinu, Zachary ja Christini kaelad kahekorra."

Niimoodi vastas Cato Nathanieli palvele vastumeelselt.

"Seda riski olen ma valmis võtma," ütles Nathaniel naeratades.

Melinda oli ainus, kes ei teadnud midagi nendest kenadest uudistest. Tal polnud kunagi kuulnud naisest nimega Christin ega tema seosest Zacharyga, kuid ta teadis, et ülejäänud seltskond varjab tema eest midagi.

"Melinda, me tahaksime sinuga natuke rääkida," ütles Nathan enda tavalise naeratusega.
-------------------------
Ma tean, et see on lühike peatükk, aga praegu pole mul jaksu rohkem kirjutada. Kool on enda kolmanda-neljanda nädala stressiga kolinaga peale hüpanud ning mul ei jää muud üle kui seda taluda. Nädalapäevadel ma ilmselt palju uusi peatükke ei tee, aga nädalas ühe või paar osa üritan ikka :)

PS: "Kas lõpetaksid: Iani lugu" on nüüd ühe peatükiga raamat gertuke :D