Kas lõpetaksid?!

Läbirääkimised

Ma tean, et pole kaua aega uut osa teinud, aga mõtteid lihtsalt polnud. Need, kes ise kirjutavad, saavad aru. Seoses kooli algusega saan ma lugu jätkata 1 osa nädalas graafikuga. Võib-olla mõnikord tihemini või harvemine. Loodan, et mõistate. Selles osas saate natuke rohkem Nathanielist teada. Mõtlesin, et kohati sobib see laul temaga väga hästi. Ja siit juba tavaline: lisage tähekesi, kommenteerige, mis meeldib ja mis mitte, jagage, lugege ja nautige! Aitäh! Aa, ja peaaegu unustasin: peatüki küsimus siis ka.

Mida te Christinist arvate? On tal õigus? Või on ta "see paha tegelane, kes alati kõik ära rikub"?

Jään vastuseid ootama. Nüüd aga loo juurde :)

------------------------------

 Cato polnud ainus, kes märkas Zachary kadumist. Esimesena oli seda tähele pannud keegi, kellest poleks osanud seda oodata. Vähemalt ei oodanud seda Zachary. Nimelt poleks ta kunagi arvanud, et just Nathaniel võiks talle peale sattuda.

 Paljud alahindasid Nathanit. Ta nägi välja kui suure empaatiavõimega ravitseja, kes suudab sealjuures ka ruunikividega ennustada. Jah, see oli ilmselt sellepärast, et Nate ei kiidelnud kunagi enda väe ja võimuga, ta ei paistnud ka teiste seast eriliselt välja. Ainus, mis teda eriliseks tegi, olid tema peaaegu valged juuksed. Samuti nägi ta ka väga noor välja, kuigi tegelikult oli ta nii Zacharyst kui ka Ianist mitu korda vanem. 

 Nathanielil oli palju tutvusi. Kui ta tahtis ära kaduda, võis ta seda vabalt teha. Nii, et keegi poleks kunagi teada saanud, et säärane maag üldse kunagi eksisteeris. Nathan ei maganud peaaegu kunagi. Tema keha küll puhkas, kuid tema vaim oli pidevalt ärkvel. Ta kuulis, kui keegi kõndis, ta nägi, kui keegi muutis asendit ning ta tundis, kui kutsumata külaline oli läheduses. 

 Maagil oli ka võime iseenesest paraneda. Kui keegi tegi talle füüsiliselt haiget, paranesid ta haavad koheselt. Ning seda kasutas ta ka teiste haavatute peal. Nii sai ta tuntuks kui ravitseja. Ainult väga vähesed teadsid, et tema sees oli peidus suur vägi. Nathan võis sõrmenipsuga pilvelõhkujaid purustada või emotsioonide baasil tormi, tuult, vihma, rahet, lund ja selget taevast kutsuda. Tal oli palju kogemusi igasuguste maagiliste elukatega. See tegi temast ühe kõige targematest võluväe kasutajatest.

 Nathaniel polnud kuulnud Zachary ja Christini jutuajamist. Kuid ta teadis, et Christin oli kuidagi välja ilmunud. Juba see oli piisavalt hea põhjus, miks Zachiga tõsine nelja-silma vestlus teha. 

 Ja täpselt nii juhtuski. Soojal õhtupoolikul istus Nathaniel Zachary kõrvale paksule puutüvele. 

"Ilus ilm, kas pole?" küsis ta.

"On tõesti," nõustus Zachary.

"Ta ei hukkunud, eks? Tegelikult on ta ikka veel elus. Kas pole nii, Zachary?"

Zachi silmad läksid suureks. Kuidas sai see valgepäine maag seda teada? Niisiis otsustas ta külma kõhuga valetada. Ta sundis enda silmad külmaks ning vastas:

"Ma ei tea, millest sa räägid. Christin hukkus mitu aastat tagasi lennuõnnetuses."

Jah, Nathaniel oli algusest peale teadnud, et Zachary on üks kõva koorega pähkel, mida purustada on katsumus.

"Peaaegu hukkus. Palju tal puudu ei jäänud."

"Christin? Ma arvasin, et-"

"Ei. Aga palju puudu ei jäänud."

Zachary loobus valetamisest. Ta teadis, et Nathaniel oleks nii või naa tõe teada saanud. Niisiis otsustas ta rääkida.

"Jah, ta on elus. Ning ta tuli mind hoiatama. Ennustajad ei huvita enam kedagi. Allilmas on uus valitseja, kõik on segamini, pea peale pööratud, rahvas on hirmul. Ühine uskumus on see, et Melinda saab midagi teha. Ma küll ei tea kuidas, kuid kui see tõesti nii on, siis ühel hetkel jõuab kuningas ka meieni. Mida me siis teeme? Uus, piiramatu väevõimuga valitseja on hullem kui abiotsiv rahvas, Nathan. Kas sa ei nõustu?"

Peale Zachary ülestunnistust valitses tükk aega laastav vaikus. Viimaks otsustas Nate suud paotada.

"Mnjah, see on küll halb. Melindast võib siin isegi kasu olla. Aga kuidas? Kuid kui see kõik tõesti nii on, siis peame me midagi tegema. Christini pärast. Melinda pärast. Allilma asukate pärast. Me peame Iani ja Cato nõusse saama. Ja ka Melinda. Ilma tema loata see läbi ei lähe."

"Teeme ära. Meil pole muud valikut, Zachary."

"Nõus."

Ja nii nõustusid päikseloojangu kumas kaks meest osa võtma ühest aegade kõige suuremast seiklusest. Ning nemad ei olnud kaugeltki mitte ainukesed, kes seda tegid.

----------------------------------

Vabandan, et siin lõpetan, aga see oli nii sügav mõte, et ma lihtsalt pidin. Kui keegi viitsib õhtul hilja lugeda, lugege. Ja tänud kõikide kommentaaride ja tähekeste eest. Ärge neid ära unustage :)