Jää Minuga!

11.osa

Astusime poisiga uksest sisse. Võtsin jalanõud jalast ära ning hakkasin minema trepi juurde. Teepeal sinna minnes jäi ette ka elutuba. Ma ei saanud midagi teha, kui pidin lihtsalt sisse vaatama. Ja minu õnnetuseks just samal hetkel vaatas Jacob mulle otsa. Ma naeratasin talle ning hakkasin trepist üles minema. Tundsin kõhus liblikaid, kuna ka poiss oli mulle vastu naeratanud. 

"Näed, see on siin meie tuba," juhatas Robert mind tema ja Michelle tuppa. Avasin ukse ning kohe jooksis vastu mulle rõõmus tüdruk ning võttis mu oma embusesse.

"Hei. Ma pole sind nii kaua näinud,"tundsin Michelle naeratamas mu juustes.

"Hei hei. Ei ole ja,"naeratasin ka ning kallistasime veel pikalt.

"Öak," kuulsime Robertit tegemas okse hääli. Eemaldusime Michellega kallistusest ning naersime. Ka Rob lisandus oma naeruga. 

Kui olime veidi rahunenud, võtsin istet ühe voodil, kuigi ei tea kumba.

"Nii, millest te rääkida tahate minuga?" tõsinesin.

Ka tüdruk ja poiss istusid voodile, mina nende keskel. 

"Seda et...palun, ärge minge Jerseysse. Seal on tõsiselt ohtlik. Sa oled nii kalliks meile saanud ja no Tessa ka ning me tõesti ei taha teid kaotada."

Paar minutit oli vaikus. Neid kurvana näha oli nõme. Aga ka Tessat kurvana näha oleks halb.

"Ma ei läheks, aga ma ei taha, et Tessa oleks kurb."

"Aga kas sa rääkida ei saa temaga?"

"Ma võin proovida ju,"andsin lõpuks alla. Michelle võttis mu uuesti oma kallistusse rõõmsalt. 

"Tahad, läheme alla? Või tahad kuhugi mujale?" küsis Robert minult.

"Me võime alla küll minna,"ütlesin ning hakkasin toast välja jalutama. Teadsin, et Jacob on ka all, või no ma loodan. 

"Hei kõigile,"ütlesin neile, kes elutoas olid. Kuulsin paari inimest pomisemas mulle midagi.

"Tsau,"ütles veidi arglikult Jacob, kuid Jake püsis vait ning tema pilk oli televiisoril.

"Teeks midagi?"pakkus Robert välja.

"Mida?"

"No ma ei tea. Mängime tõde või tegu?"

"Ei!" ütlesin koos paljude ruumis olejatega.

"Kuulge, ma tahan tegelikult koju minna. Robert, saad mind äkki jälle ära viia?" küsisin põrandalt püsti tõustes.

"Ma võin sind ise ära viia..kui sulle muidugi sobib,"pakkus välja Jacob. Kuigi mul oli piinlik temaga olla, võtsin siiski pakkumise välja, kuna ei tahtnud Robi tülitada.

---

"Aitäh, et mind ära tõid,"ütlesin poisile, kui olime jõudnud metsa ääreni.

"No problem,"naeris Jacob vaikselt.

Seisime paar sekundit vaikselt, kuni hakkasin liikuma edasi.

"Jessica! Kuule, ega sa mu peale  pahane ei ole?"

Jäin seisma ning mõtlesin.

"Ei ole. Enam."ütlesin talle ning hakkasin jälle kodu poole liikuma.