Jää Minuga!

24.osa

Palun lugege lõpuni, et saada teada mõnest asjast:)

--------

Olime jõudnud Lucy, Lucase, Rihanna, Roberti ja Michellega parki. 

"Jah, okei. Me kõnnime seal pool siis,"rääksi Michelle telefoniga. "Karel helistas ja ütles, et nad hakkasid Jake ja Jacobiga tulema."

Läks umbes 8 minutit. "Kuulge, seal nad on?"sosistasin vaikselt teistele, näidates õrnalt peaga suunda, kus nad olid. 

"Okei, naerame kõik nii valjult, et nad kuuleks meid,"sosistas ka Michelle. Tegime nii, nagu ta palus. Piilusin silmanurgast nende poole ja nägin kuidas Jacob ja ka Jake meid vaatasid kurjalt. Siiski teesklesime edasi, et me ei näe neid. 

"Kõnnime sinna tooli juurde ja istume seal,"sosistas Robert, peale mida ta hakkas kõva häälega naerma. Ka meie naersime, et oleks usutavam. Istudes ei saanud ma midagi parata kui vaadata poiste poole, mis oli halb tegu. Jacob vaatas mind kurva näoga, mille tõttu ka minu suunurgad läksid allapoole. 

Tõusin püsti ning hakkasin nende poole kõndima.

"Jessica!"karjus Michelle mu peale.

"Jess, sa rikud meie plaani ju ära!"õiendas minuga ka Rihanna, aga mind ei huvitanud. Valus on vaadata kedagi nii lähedast kurvalt.

Ka Jacob hakkas minu poole kõndima aeglaselt. Lõpuks jõudsin temani. Seisime vaikuses kuni ma viskasin ennast talle kaela.

"Anna andeks, aga me ei saa aru, mis teiega toimumas on,"sosistasin Jacobi kõrva. Tõstsin oma pea ta õlalt ning vaatasin tema säravatesse pruunidesse silmadesse. 

"Anna pigem mulle andeks,"ütles poiss mulle, lasi minust lahti ning jooksis nii kiiresti ära koos Jakega. Olin kohkunud ja seisin lihtsalt paigal. Olin kindel, et nad jooksevad Lamprete juurde. Ka teised said aru, mistõttu jooksid Gerli ja Martin neile järgi, nagu nad pidid.

Kuulsin selja tagant samme lähenemas minu juurde. Samuti tulid hundid, kes olid Jake ja Jacobiga, minu juurde.

"Jessica!"hüüdis Michelle minu juurde rutates ja embusse võttes. "Sa väike tola. Sa oleksid peaaegu kõik ära rikkunud. Me peame lihtsalt soovima, et Gerli ja Martin saavad teada, kus nad asuvad."

"Vabandust,"pobisesin lõpuks välja,"mul oli nii kahju näha teda nii kurvana. Ma tahtsin kasvõi korra tema embuses olla,"ütlesin ning pöörasin teiste poole. Tundsin kuidas pisarad voolasid. Lucas tuli võttis mind oma kallistusse. 

"Päiksekiir, kõik saab korda. Te saate nad tagasi terve ja tugevana,"ütles ta mu juustesse.

"Lubad?"

"Luban."

***

Mul on veidi piinlik. Ma olin kaua ära ning kõik need ajad mu süda valutas, et ma kirjutanud pole. Kahjuks on mul hetkel kiired ja rasked ajad.

Mul on muusikakoolis eksamid. Kõik need kirjalikud osad ja pill ja 50 klassikalist lugu, mis pähe vaja saada...need tekitavad suure koormuse mulle.

Ma armastan teid igaüht väga. Ma loodan, et te mõistate mind :)

Kuna eksamid järgmine kuu, ei ole kindel, et leian aja postitamiseks. Aga kui need läbi, teen osi nii palju ♥

(vabandused ka lühikese osa pärast(vabandused ja vabandused-.- :())

Kallid♥