Jää Minuga!

16.osa

Olime hakanud päris hästi vampiiridega läbi saama. Läksime kohvikusse, kus olime üksteist esimest korda näinud.

"Kuulge, mul on üks küsimus. Kuidas te suudate olla valguse käes nii hästi?"küsis lõpuks Tessa. Lõin mõttes käega vastu pead. Nad ju arvasid, et me ei tea kes nad on.

"Miks ei peaks?"naeris Lucas kuni ta muutus tõsiseks.

"Kuidas te teate meist? Ikkagi olete mingid koerad?" Ka Tessa oli oma veast lõpuks aru saanud. Kuna õde suud lahti ei saanud, vastasin ise.

"Rahu, me oleme ohutud inimesed. Lihtsalt me sõbrad tegelikult on libahundid ja me saime aru ka sellest, et te olete vampiirid,"proovisin rääkida julgelt.

"Aga kus me teame, et me saame teid usaldada?"küsis jällegi Lucas.

"Mis mõttes? Et nagu arvad, et me saadame hundid teile peale või tapame kuidagi teid ise? Ära ole rumal Lucas. Me oleks seda arvatavasti siis ammu teinud,"üritasin asjad üsnagi selgeks teha.

Mõnda aega oli vaikus. "Kuna te hakkasite meile meeldima, siis ma usun teid,"ütles poiss lõpuks. "Ning see ei ole väga suur probleem valguse käes olla. Kui väga eredat valgust ei ole, on kõik hästi,"vastas ta ka Tessa küsimusele. Kui olime oma toidud ära söönud, läksime veidi jalutama kuni Ryland järsku peatus. 

"Mis on?"uurisime kõik seisatuse põhjust.

"Vaadake ette,"oli ainus mis ta ütles ning sinna me oma pilgud ka pöörasime. Libahundid. Täpsemalt Jacob ja Jake. Ka nemad olid seisma jäänud.

"Kuulge, ärge tehke midagi halba palun. Nad...nad on meie sõbrad,"sain kuidagi suu enne Tessat lahti.

"Niiet nende lõhnad teil olidki,"uuris Lucas mulle otsa vaadates. Noogutasin ning pöörasin pilgu jälle poistele. Lõpuks lehvitas Tessa neile ning kutsus nad meie poole. Nad hakkasid aeglases tempos meie poole tulema. Kuni nad olid jõudnud meieni, jooksis õde Jake kallistusse. Ka mul ei jäänud midagi muud üle kui kallistada Jacobit. 

"Kuule, palun ärge tehke midagi rumalat. Nad on ohutud. Vägagi head sõbrad,"ütlesin poistele, kes olid jäänud vampiire vahtima.

"Kas sa tead ka kes nad on?"küsis Jake minult kui Tessalt.

"Jah, me teame. Ja ma ei saa aru miks te hundid ja vampiirid läbi ei saa,"tegi ka Tessa suu lahti.

"Selleks on põhjus, millest teie inimesed ei hakka aru saama,"vastas Lucas.

Nagu kombeks piinlikel momentidel, oli jälle vaikus.

"Aga olgu, me pole neid ammu näinud, läheme koos nendega,"ütles Tessa vampiiridele,"äkki näeme homme veel."

Kamp noogutas sellele ning läks kiiremas tempos minema. "Meil on teiega kindel jutu ajamine,"ütles kohe peale nende minekut Jake.

**

Olime läinud hotelli Tessa tuppa. Enne kui hakkasime poistega asju selgeks rääkima, helistasin emale, et teada kus ta on ja millal tuleb. 

"Nii. Miks te hakkasite suhtlema nende vampiiridega? Kus on mõistus?"kurjustas Jake. Kuna mul hakkas Tessast mõnes mõttes kahju, et nemad kogu aeg vaidlevad ja meie Jacobiga vait oleme, hakkasin ise "kurjustama" Jakeiga

"Kuule mees. Ütle sina üks põhjus, miks meie teiega hakkasime rääkima?Huh? Me peaksime teid ka kartma eksole,"sain üsnagi pahaseks. Jacob võtis mu õlast kinni ja proovis mind veidi maha rahustada. Siiski oli peale meie vestlust jällegi see kurikuulus piinlik vaikus.