Jää Minuga!

20.osa

Vaikus. Keegi ei osanud midagi ütelda.

"Ah?"küsisin. Lucas istus mu kõrvale, huntide kurja pilku eirates.

"Ma ei tea, palju teile te hundid rääkinud on, aga on olemas inimesed, või noh nad ei ole inimesed, hiljem seletan neist, aga nad otsivad päris inimesi, kes saavad läbi libahuntide ja vampiiridega. Ja nad uurisid välja, et teie suhtlete. Saage aru Tessa ja Jess, nad otsivad teid,"rõhutas poiss. Vaatasin peale seda Roberti poole.

"Seda te meile ei ütelnudki, onju?"küsisin ettevaatlikult. Noogutus.

Ohkasin ning vaatasin Tessa poole, kes vaatas kohkunult ka mulle otsa.

"Kuule vampiir, mida nad siis sinu arust tegema peavad?"küsis Michelle, kes ei tundunud enam kuri, vaid vägagi kartlik. Lucas vaid raputas õlgu.

"Aga ma ei saa aru, kuidas Jacob ja Jake meil siis nendega lubasid edasi rääkida?"küsisin huntidelt. Järgmine õla raputus. Olin väga segaduses.

"Noh, tegelt võib sellel olla nii mõnigi seletus, miks nad lubasid suhelda,"võttis lõpuks Lucas sõna. Kõik vaatasime talle uurivalt otsa.

"Esiteks, nad võivad olla muutunud. Noh, võib-olla te saate paremini aru,"pöördus ta Michelle ja Roberti poole,"aga on võimalus, et nad ei olegi enam hundid."

Vaatasin Tessa poole, kes vaatas juba mind pilguga:ma ei saa midagi aru; pilk mida kasutan matemaatikas tihti. Lucas ohkas.

"Nad on muutunud neiks, kes otsivad teiesuguseid. Nende nimed on Lampred. Kõik need, kes otsivad inimesi, kes suhtlevad huntide ja vampiiridega," vastas poiss lõpuks.

Sain enamusest nüüd aru, peale ühe asja.

"Miks nad muutusid?"

"Kaks võimalust. Kas nad ise vabatahtlikult tahtsid. Näiteks peale teie tüli, kui teil võis olla. Ja teiseks Lampreid jäi juba väheks ja nad ise otsisid mõne libaka või vampiiri nende sekka,"Michelle köhatas, kui oli kuulnud, kuidas Lucas neid nimetas.

"Noh ja mida me teeme?"küsis vägagi murelikult Robert. Lucasel oli juba omaseks saanud õla raputus.

"Kuule mees, minu parimad sõbrad on ohus. Äkki mõtleks juba midagi?"hakkas ta juba pahaseks minema.

"Aga miks sa ise ei mõtle?"nähvas Lucas.

"Rahunege, eksole,"ütlesin vaikselt. Olin ausalt öeldes sõnatu. See kõik tuli nii äkki.

"Mis me siis teeme?"küsis Tessa.

"Noh, mul võib paar ideed olla. Üks võib teha asja hullemaks, aga muidugi ei pruugi. Ja teine on lihtsalt tavaline variant,"jäi Lucas vait, mis tähendas järgmist vaikust meie vahel, kuni Robert selle lõhkus:"Noh?"

"See kõige tavalisem on see, et me lihtsalt reisime teiega igal pool nii kaua ringi, et nad enam teid ei otsiks. Ja teiseks, minu kari ja teie kari ühendavad lihtsalt jõud ja hakkame neile vastu. Ega neid ju palju ei ole."

"Mis asja mees? Kas see ohtlik veidi ei tundu?"ei olnud Robert väga rahu. Kuigi mulle oleks isegi see plaan meeldinud. Reisida kogu aeg? Ei aitäh.

"Robert, sa ju hoolid meist?"küsisin poisilt. Noogutus.

"Aga meie jaoks võiks seda ju proovida, mis sa arvad?"

Rob ohkas ning lõpuks nõustus.

"Aga Lucas. Ega Jake ja Jacob viga ei pruugi sellepärast saada?" küsis Tessa.

"Noh, ma loodan."

***

Heihei! Ma ei tea kui paljud teist aru said sellest osast üldse :D Aga siiski suured aitähhid teile kõigile ♥

Ja Anni kui sa seda loed, palun ära hakka midagi jälle kobisema :p Aei still love you hahah♥