Jää Minuga!

18.osa

Seletasin ausalt Jacobile ära, miks võis ta tunda vampiiri lõhna. Ta ei olnud väga rahul kuulduga, aga ta ei öelnud midagi ka vastu. Kuna kell oli veel varajane, magasid teised alles. Jacob tuli minu tuppa. Tegin õrna meiki samal ajal lobisedes.

"Kuule Jess, mis meie vahel on? No tülis me ju ei ole?" küsis Jacob, kui oli mõnda aega vaikus olnud. Mõtlesin veidi.

"Tülis me muidugi ei ole totuke,"naersin õrnalt,"aga me oleme sõbrad Jacob,"vastasin ma lõpuks talle. Vaatasin poisile otsa, et ta reaktsiooni näha. Õrn naeratus oli ta suul, seega tuli ka mulle naeratus. 

Olime jutustanud ja sättinud pool tundi veel kuni keegi koputas. 

"Saad palun lahti teha?"küsisin Jacobilt ise oma asju kohvrisse visates. 

Ukse taga oli Tessa, kes veidi kohkus, et ukse avas hoopis poiss. 

"Oih, ma tulin vist valesse tuppa,"hakkas ta juba minema, aga jõudsin enne oma pea tõsta voodi tagant, et ta mind näeks.

"Aaa,"ütles ta ainult ja vaatas mulle ja Jacobile korda mööda otsa.

"Tule sisse, me lihtsalt rääkisime,"kutsusin õe sisse.

Tüdruk oli veel veidi segaduses, kuigi sai kiiresti oma julguse tagasi.

"Kuule, me läheme õhtuse lennuga juba. Mõtlesin käime empsiga ruttu linnas ära ja siis läheme korra saame vampiiridega viimast korda kokku,"loendas Tessa ette, mis me tegema hakkame. 

Noogutasin lihtsalt ning vahetasin vetsus riided ära ning siis läksime. Jake ja Jacob läksid kahekesi linna peale jalutama.

***

Aeg oli kiiresti läinud. Enne minekut koju läksime mina ja Tessa kohtuma vampiiridega veel. Hüvastijätuks. 

"Üli lahe oli tegelikult teiega kohtuda,"ütles Lucy kui me tegime grupikalli. "Ning me tuleme kindlasti teile külla ka,"lisas ta veel. See oli meile isegi raske hüvastijätt, kuna meil õega ju pole sõpru kodus.

Hüvasti jätnud, sõitsime Tessaga lennujaama, kus meid ootasid juba ema ja poisid.

"Lõpuks. Küll teil võttis alles aega,"oli esimene asi, mille kallal hakkas ema pobisema, kui kohale jõudsime. 

Kuna kellelgi polnud erilist tuju minna tülli, olime me kõik lihtsalt vait, ega ütelnud midagi. 

***

Lõpuks olime koju jõudnud. Kuigi mulle meeldis reisida, armastasin ma siiski ülekõige oma kodu ja eriti veel oma voodit. Ema oli vee, enne sõidutanud ka poisid koju. Või noh, mitte päris koju, vaid metsaääres olevasse majja. Kuna Jake ja Jacob ei tahtnud, et meie ema teaks, kus nad elavad, lasid nad sõidutada vale majani.

"Ma lähen magama,"ütles kohe esimese asjana ema kui oli maja uksest sisse astunud.  "Head ööd kullakesed,"ütles ta veel ning läinud ta oligi.

"Noh, ma lähen ka magama,"ütlesime Tessaga kui ühest suust. Naersime ning suundusime oma tubadesse, kus silmapilkselt uinusime.