Võõral Planeedil

16

Rong oli mõne minutiga peatuses. Olime selle sama maja ees, kust me eile väljusime, et direktori juurde minna. Meenutasin seda valu mida eile tundsin kui käerauad katki tegin. See elekter, mis mu kehasse sööstis ja kuidas ma kramplikult tekist kinni hoidsin. Ma ei taha seda valu kunagi uuesti taluda. Võtsin sellest randmest kinni kus mu tõlkija asub. Keerutasin tõlkijat ettevaatlikult kartes, et ka see võib elektrit anda. Sidemed ümber mu randme olid veel alles ja ma pole neid isegi puutunud. Kartsin, et kui ma selle lahti seon saan veel rohkem haiget kuigi ma ei tunne enam midagi. Võibolla on ikkagi hea see, et me siia tulime.
Huvitav mis oli see vedelik?

"Kuule, Gremon, mis vedelik see oli mida see naine mulle eile randme peale valas? Ma ei tundnud enam valu peale seda"

"See on nagu valuvaigisti. Siis kui ta sulle seda randmele valas, see imbus läbi su naha ja tuimestas valu. Kõige parem asi selle juures on veel see, et see valuvaigisti kestab kauem kui tavaliselt need, mis Maal on. Umbes viis päeva. Selle aja jooksul peaks valu olema juba taandunud niiet kui selle vedeliku mõju hajub pole sul enam nii valus ja see ei häiri su tegevust," vastas ta.

Me liikusime sama lifti poole mis eile. Lift oli majast väljaspool ja see tekitab mulle ikka veel kananaha ihule. Mõte sellest, et ma kukuks nii kõrgelt õhust alla. Võiks see siis metallist olla või vähemalt läbipaistmatu, siis ma ei näeks maha. Maja on muidugi läikiv must nagu kõik teisedki ja väga kõrge. Lugesin kokku 35 korrust. Selle aknad on tumedad ja peegeldavad seda vähest valgust, mis kosmosest tuleb.

Ma ei tunne ennast kuigi hästi.

Kui lift tõusma hakkab tekib mul iiveldustunne ja ma haaran Gremoni käevarrest. "Oh jumal," sosistan. Mu jalad muutuvad nõrgaks. Poiss võpatab ja haarab minust kinni, enne kui maha kukun. Pea hakkab ringi käima ja silme eest tõmbab uduseks.

"Marleen, mis on? Kas sa kuuled mind?" Ma ei suuda talle vastata. Tunnen kuidas Gremon mind sülle võtab. Mu pea vajub vastu ta rinda. Ma ei suuda liigutada. Ma ei saa aru mida Gremon enam ütleb. Pilt tõmbub aina udusemaks ja tumedamaks. Hakkan vist teadvust kaotama. Pean kuidagi end ärkvel hoidma seega keskendun ta südamelöökidele. Need on kiired ja ühtlased. Tunnen kuidas ta liftist välja astub ja jooksma hakkab. Kiired ja ühtlased. Ta vist karjub kedagi. Kuulen hääli enda ümber ja keskendun Gremoni südamelöökidele. Kiired ja ühtlased. Kiired ja ühtlased. Kiired ja...

Ma kaotan teadvuse.