Adeline

1#

"Kas ta on surnud?" kuulsin sosinat.

"Äkki minestas ära?" kuulsin järgmist sosinat.

Tundsin õrna puudutust, mis meenutas nagu keegi just puudutas mind tokiga.

"MICHAEL!" lõugas üks.

"Jap, ta on kohe kindlasti surnud" kuulsin sosinat.

Avasin aeglaselt silmad ja vaatasin ringi.
Minu ümber oli viis poissi, kes vaatasid mind nagu vaimu.

"Hauast ärkasid või?" küsisin üks.

"MICHAEL, LÕPETA!" lõugas üks.

Üritasin püsti tõusta, et nende eest minema joosta, kui mind tabas peast valu.
Karjatasin ja võtsin oma peast tugevasti kinni.

"Kas sul on kuskilt valus?" küsis üks.

Noogutasin arglikult, kui valu suuremaks läks ja ma oigama hakkasin.

"Tule, meie maja pole siit kaugel" ütles ta, võttes mu pihast kinni ja mind mingisse suuda lükates.
"Kas sul on külm?" ei lõpetanud ta mulisemist.
Raputasin mõrudalt pead ja siis sai ta vist aru, et ma ei soovi hetkel vestelda.

Kus ma olen üldse?

Natuke aega kõndimist, paistis puude vahel välja, uhke maja.
Üks poistest avas ukse ja lausus :"Daamid ees".

Astusin sisse ja mulle vaatas vastu uhke, aga samas hubane elamine.
Nad suunasid mu elutuppa, ühele mustale nahast toolile istuma ja ise läksid teisele, üle laua diivanile.

"Ära arva, et me homod oleme, et me koos elame. Lihtsalt me oleme parimad sõbrad ja nagu see on meie väike elamine puhkamiseks, vanematest" rääkis üks blond poiss.

"Kust sa tuled?" küsis üks poistest.
"Mina?" vaatasin segaduses näoga neid.
"Jah, sina!" ütles ta.
"Mmm m-m-ma ei t-tea" ütlesin.
"Kuidas sa ei tea" küsis üks.
Kehitasin vaid õlgu.
"Mida sa üldse tead?" küsis üks ülbelt, kes on terve see aeg vait olnud.
"Oma nime tead või?" jätkas ta.
Mõtlesin ja mõtlesin, aga ma ei tea isegi oma nime.
Raputasin kohkunult pead.

"Mida sa mäletad eelmisest enne sellest, kui me su maast leidsime" küsis üks.
Mõtlesin korra ja ainus mis mulle meelde tuli on see:"Et ma jooksin ja jooksin hirmunult, kuid järsku olin valudes, kuid pärast ei näinud ma üldse midagi"
"Sul on mälukaotus!" hüüatas üks.
"Me peame talle arsti kutsuma" hakkas üks oma mõtet teostama.
"EI!" lõugas üks.
"Äkki hakatakse meid süüdistama milleski, et näiteks tegime haiget talle" jätaks poiss.

"Tegelt ja" pani üks blond poiss telefoni tasku tagasi.
"Mida me sinuga teeme?" vaatas üks brünett poiss mulle silma ja naeratas siiralt.
"Paneme sulle nimeks Adeline" jätkas ta.
Noogutasin vaid.

Adeline? Ilus nimi.

"Aga teie?" ütlesin naeratades.
"Mitchael"
"Joah"
"Luke"
"Emilo"
"Tony" lõpetas üks brünett juustega poiss.