Magnie (Writnes & anniepoynter) [McFly & One Direction]

8. Annie

"Ja mis su roll bändis on?"

"Ma olen trummar."

"Oh..." hammustasin huulde.

"Kas sa oskad midagi mängida?" Ta muigas.

"Klaverit... ja natuke kitarri."

"Olgu... Tom ja Danny mängivad kitarri."

"Ja see... Dougie laulab?"

"No mõne laulu, aga ta on bassist, Tom ja Danny laulavad ka."

"Aa... Aga sina?"

"Mina ei oska laulda," naeris mees. "Ausalt. Üldse mitte."

"Proovi?"

"Proovi ise," muigas ta.

"Mina küsisin enne..."

"Ma tõesti ei hakka proovima, sa naerad mu üle."

"Üks rida? Mingist teie laulust näiteks?"

"And I never will be good enough for her..."

"Huvitav.. kuidas edasi läheb?"

"Ma tõesti ei oska, Annie," naeris Harry. "Gotta escape now, get on the plane now, yeah..."

"Täiega lahe! Aga edasi?"

"Kuule, sa mõnitad mind." Ta naeris ikka veel veidi piinlikult.

"Ei, ma tahan, et sa edasi laulaks," muigasin.

"Laula ise."

"Inimeste ees küll mitte."

"Aga Getterile laulad ju ikka? Või vähemalt väiksena?"

"Temale võib, ta arvab niikuinii, et ma olen kõiges kõige parem..."

"Ehk oledki," naeratas ta südamlikult. "Sa... oskad süüa teha... sa oled hea ema."

Naeratasin. "Aitäh. See tähendab mulle väga palju."

"Ja kõige selle juures suudad sa veel ilus ka olla ja kohtingutel käia." Tahtsin talle öelda, et tegelikult polnud see üldse nii, aga see poleks eriti hea variant olnud. "Kas sul on külm?" küsis ta mõne aja pärast, kui ma ei vastanud.

"Ei, mitte eriti," vastasin tagasihoidlikult.

"Aga natuke? Me võime kuskile sisse sööma minna."

"Võime," nõustusin. "Tead sa mingit head kohta?"

"Tean küll, aga see tähendab natuke veel kõndimist."

"Sellest pole midagi."

"Ah, tule siia," naeratas Harry ja lasi mu käest lahti, et mind enda vastu tõmmata. Naersin vaikselt ja nõjatusingi vastu teda, see pani mu end nii hästi tundma. Mu kehas lendasid ringi igasugused liblikad, süüdistasin selles seda, et oli möödunud peaaegu kümme aastat, mil keegi mind niimoodi viimati katsus, sest armumiseks oli ilmselgelt liiga vara.

"Näe, see ongi," pomises Harry natukese aja pärast.

"Hea küll," naeratasin. Ta avas mulle ukse ja laskis mu enda ees sisse.

"Aitäh," naeratasin talle ja õnneks saime kohe laua. Harry tellis meile kohe veini ja meile toodi menüüd.

Üritasin midagi odavat valida, sest eeldasin juba, et Harry teeb mulle välja. Ma ei tahtnud peale seda kurtmist ta raha raiskama hakata, nii võis talle minust vale mulje jääda.

"Ma võtan Caesari salati," sõnasin. Harry tellis endale suure prae ja me jäime taas kahekesi.

"Kas sa sööd alati nii vähe?" uuris ta.