Magnie (Writnes & anniepoynter) [McFly & One Direction]

30. Annie

Ma polnud Harryle ise veel helistanud, kui ta järsku kööki ilmus. 

"Kas sa ei lugenud silti?" vaatasin teda pahaselt.

"Sa pole mulle ikka helistanud."

"Mul on aega vaja."

"Mul ei ole kauem aega, varsti läheb kiireks..."

"Minul ka," keerasin end tema poole. "Ma pean tegema kolm ahjutäit pirukaid, mul ei ole aega sinuga lobiseda."

"Ma aitan." Ta kääris käised üles.

"Ma ei taha sinu abi ja see on ebahügieeniline."

"Pesen käed ära ja võtan ka selle vägeva põlle. Annie, kuula mind korra ära, saad must vähemalt lahti. Muidu jäängi ju tolgendama."

"Okei. Aga kui ma ütlen, et lähed ära, siis lähed?"

"Nojah... räägime Getterist."

"Me rääkisime eile seksist," sõnasin. "Ja ma ütlesin, et sina ei ole ta isa, seega sa ei pea talle enam pugema. Ta arvab, et me oleme sõbrad."

Harry nägu vajus täiesti emotsioonituks. Keerasin talle selja ja hakkasin tainast rullima.

"Miks?" pomises mees vaikselt.

"Sa jätsid mu kuueteistaastaselt lapsega üksi. Kas ma tõesti pean midagi lisama?"

"Aga ma tahan ennast parandada..."

"Räägime rahast. Palju sa kuus kandma hakkad?"

"Kui palju sul vaja on?"

"Sajast piisab."

"Sada kuus? Nalja teed?"

"Ei tee nalja... vähem lihtsalt pole võimalik, mu palk on niigi..." keerasin end vihaselt ringi.

"Ma ei mõelnud nii seda! Ma mõtlesin, et... nii vähe?"

"Mul ei ole muud vaja, üüri saab makstud ja süüa saab ka, ma saaksin talle siis anda natuke rohkem taskuraha ja käia vahel poes ka temaga. Oh, ja ta on tahtnud klaverit õppima hakata. Sellest piisab..."

"Sada viiskümmend. Siis on äkki kuu lõpus ka midagi alles?"

Noogutasin. "See oleks hea. Ma luban, et ma ei kuluta seda ealeski enda peale."

"Sa võid kulutada. Pole minu asi, mida sellega teed, ma tean, et sa hoolitsed Getteri eest ka."

"Mina ei võta sinu raha vastu. Ainult Getteri jaoks, sest see on aus ka."

"No..."

"Sa võid nüüd minna, enam pole suurt midagi rääkida."

"Ma pidin ju aitama..."

"Ma ei soovi sinu abi. Ma meilin sulle oma kontonumbri."

"Annie..."

"Harry..." tegin samasugust lootusetuse häält vastu ja ohkasin, langetasin pea.

"Lase mul siis vähemalt mu tütart näha."

"Ei. Ma ei taha sind tema ellu, kui sa seal kümme aastat olnud ei ole."

"Ma juba olen ta elus, sa ei saa mind ära ajada..."

"Jah, õigus. Hakka teda siis minu juurest ära varastama."

"Mida sa nüüd räägid?"

"Kui ma ei luba tal sind näha, ja sa näiteks võtad ta koolist peale... või kui ma ei luba teda sinuga kuskile, ja sa ikkagi viid ta ära?"