Magnie (Writnes & anniepoynter) [McFly & One Direction]

1. Agnes

"Tere tulemast Magniesse! Mida ma teile pakkuda saan?" naeratasin mehele, kes leti ees seisis.

"Tere hommikust," vastas mees rõõmsalt, see oli küll midagi uut, üldiselt olid inimesed hommikuti pahurad. "Palun üks kohv ja... kas teil midagi süüa on?"

"Külmalett on siin," näitasin käega paremale. "Aga kui te kümme minutit ootate, siis saavad peekoni-munapirukad ka valmis."

"Aa, no siis ma ootan." Mees ei pööranud minult pilku. "Paluks siis neli tükki, kaasa."

"Jah, te võite istet võtta."

Blond mees noogutas ning kõndis akna äärde kahekohalise laua taha istuma. Tahtsin just Annie juurde kööki minna, kui Harry uksest sisse astus. "Hei," naeratasin mehele, kes mind heatujuliselt kallistas.

"Tsau jah," muigas ta. "On sul midagi süüa? Ma pean viie minuti pärast stuudios olema."

"Fuck, pirukatega läheb veel veidi aega... aga võta endale midagi külmaletist? Tavapärane kohv, eks?"

"Jah... aga oled sa kindel, et läheb aega? Äkki ma saan... taha lipsata?" muigas ta.

"Oh sind... no eks sa lipsa siis," lubasin noogutades.

"Aitäh," naeris ta. "Ma tulen kohe tagasi."

Naeratasin endamisi ning panin Harryle ja sellele ilusale kutile kohvi jooksma. Kui ma tema poole pilgu heitsin, siis vaatas ta samuti parasjagu mind, kuid pööras kiiresti eemale.

Keskendusin kohvi valmistamisele, kuigi aeg-ajalt vilksas mu pilk uuesti talle, ta oli tõesti nägus ja pakkus mulle huvi. Köögist kostus Annie naeru, ma tahtsin ka teada, millest nad rääkisid.

"Tänks," ilmus Harry mõne aja pärast köögist välja, pakk pirukaid käes. "Ma peaks nüüd jooksma, helistame millalgi?"

"Jep," noogutasin ja andsin talle kohvi ka kätte. "Sa võid alati lihtsalt ka läbi tulla."

"Oh, no äkki ma siis jõuan õhtul." Ta naeratas. "Aga tsau siis!"

"Tsau," noogutas ning Harry pööras ringi, kummalisel kombel vaatasid nad blondiga samal ajal teineteisele otsa.

"Tom! Mida sina siin teed?"

Seega ta nimi oli Tom? Vaatasin teda uudishimulikult.

"Hei, Harry... mul polnud aega hommikusööki teha, eile läks päris hilja peale. Aga ise? Te uut albumit ei lindista või?"

"Ma juba jooksen," Harry muigas. "Millalgi räägib siis, sorry. Ma olen iga päev hiljaks jäänud..."

"Olgu nii, näeme siis."

"Või oota, mul on mõte. Saame täna siin samas kell kuus kokku? Agnes, teete meile avatud lisatunni eks?" Mõlema mehe pilgud koondusid mulle.

"Ee... ainult siis, kui head jootraha jätate... Mida me teile õhtuks teha saame?"

"Üllata meid." Harry tegi mulle silma.

"Hea küll... kahekesi tulete või?"

"Ma arvan, et ikka üheksakesi?" Harry vaatas hetkeks Tomi.

"Jep... kui see ikka okei on?" Tom vaatas siis mind.

Mul läksid põlved nõrgaks. "Ikka on."

"Hea küll... okei, ausalt, ma nüüd jooksen!" Harry naeris ja tõesti jooksis uksest välja.

Vaatasin nüüd Tomi poole, oskamata midagi öelda. "Ee... kuidas sa oma kohvi soovid?"

"Üks suhkur."