Suudle mind 2

18

Istusin taas elutuppa ning Marcus istus mu kõrvale.

"Miks sa küsid millal ma ära lähen?" küsis ta vastuseks. Ta võttis laualt telekapuldi ning pani teleka tööle. Telekas näitas kanaleid, sest olin siia varem digiboksi paigaldada lasknud.

Hammustasin enda alahuult mõeldes Marcuse küsimusele. Mida ma talle vastan?

"Ma ei tea," vastasin ma siis. Ma tõesti ei teadnud või noh, tegelikult tahtsin ma ilmselt teada, kui kauaks ta siia jääb.

"Tahad, et ma ära lähen?" küsis ta. Ta tegi seda kõike meelega. Kui ma vastaksin talle ei, siis ta võtaks seda sellena, et ma tahan, et meie vahel tõesti oleks midagi ja, et kõik oleks korras. Kui ma vastan talle jah, siis ta järeldaks sellest, et meie vahel on kõik läbi ja ma ei ole nõus pingutama ja, et ma lihtsalt unustan meie mineviku ära. Ma ei teadnud mida teha. Tahtsin, et ta jääks, kuid ma tegin endal võimatuks enda minevikku ära unustada.

"Ma ei tea,"

"Ma ka mitte,"

Vaikisime mõlemad umbes 10 minutit ja vaatasime uudiseid.

"Mel?"

"Jah?"

"Lähme sööma," ütles ta enda pea minu poole keerates.

"Kuhu?"

"Kuhu sa minna tahad?"

"Ma ei tea,"

"Ma ka mitte,"

"Grandesse," Pizza Grande kõlas hästi ja pealegi olid seal vapustavalt head pitsad.

"Lähme siis?"

"Lähme," ütlesin ma ja ajasin ennast püsti. Otsisin enda lahti pakkimata asjade hulgast välja tumesinised teksad ja valge t-särgi. Panin need selga ning panin endale esikus tennised jalga. Haarasin käe otsa ka tagi. Beebi pidi esimest korda üksinda koju jääma ja ma lootsin, et ta mingit korralagedust ei korralda mida ma pärast pikalt koristama pean. Marcus oli vahepeal autos ära käinud ja Beebi liivakasti tuppa toonud. Praegu pani ta selle kööki, kuid hiljem on mul võimalik see ümber tõsta.

Väljusime Marcusega korterist ning ma keerasin ukse lukku. Panin võtme taskusse ja läksime auto juurde. Marcus tegi auto ukse lukust lahti ning me istusime autosse. Panin turvavöö kinni ning Marcus sõitis vanalinna, Pizza Grandesse.

Tellisime endale Lego pitsa ning valisime enda maitse järgi lisandid. Istusime teisele korrusele ning jäime enda pitsat ootama. Seni vaatasime vaikides üksteisele otsa.

"Mis meist saab?" küsis Marcus, kuid ma pole 100% kindel, kas see oli mõeldud küsimusena või ei. 

"Ma ei tea,"