Suudle mind 2

10

Taylor'i vn. 

"Ma ei viitsi." oigas Lucas voodist kui ma teda padjaga peksin. "Sa peaks mu kohvi ja suudlustega üles äratama." lisas ta. "Anna mulle põhjus siis." naerain ma tema poole vaadates ja meie viimaseid asju kohvrisse lapates. "Ma olengi suur põhjus." mõmises ta vastu. Naeratasin vaikselt ja hüppasin voodisse ja ronisin talle selga. Tegin kuti põsele musi ning ronisin tema kõrvale teki alla. "Ma annan sulle 5 minutit veel ja siis tõused üles." laususin ma ta sassis juukseid silitades. "mhmh." mõmises ta taaskord ning pani enda käe ümber minu. 

Järgnevad 5 minutit sasisin ja silusin ma ta püstiseid juukseid. 

"Noh." pomisesin ma ning Lucas ajas ennast pahuralt voodist püsti. Ta suudles mind enne kui vannituppa läks, et pesemas käia. Seni tegin mina voodi korda, et Ary tööd veidi vähendada. Tõmbasin akende eest kardinad ära ning tuppa paistis hämar valgus. Polnud päris valge, kuid pime polnud enam ammu. Jätsin Lucase jaoks mingid suvalised riided välja ja tõmbasin meie kohvrite lukud kinni. Polnud kindel, kui kauaks me Mehhikos peatume, aga ma kavatsesin kõik asjad kaasa võtta. Kui kindel on see, et me siia üldse tagasi tuleme? 

Uksele kõlas koputus ning ma avasin selle. Uksetaga seisis Ary. "Kas teil on kõik asjad koos? Kui soovite ma võin teie kohvrid alla viia.""Pole vaja," ütlesin ma naeratades, "Kas teised on valmis?" küsisin ma. "Jah." vastas ta. Ütlesin, et ta ütleks teistele , et me tuleme 5 minuti pärast alla. "Lucas tee kiiremini!" jõudsin ma hüüda, kui kutt vannitoast väljus. See oli ilmselt kiirpesu. 

Kuti juuksed tilkusid märjast veest ning ta alakeha ümber rippus valge rätik. "Las ootavad," lausus kutt rahulikult enda riiete juurde marssides. Ta tõmbas need endale selga ja viskas siis märja rätiku mulle. Ohkasin ja viskasin rätiku ukse najale kuivama. Lucas võttis meie kohvrid ning me läksime samuti alla, kus oli kogu punt. Rachel, Reigo, Tom, Mack, Carl ja siis lisaks sellele veel mõned tuttavad näod, kuid nende nimed mul küll meeles ei olnud. "Me lähme kolme autoga ja Mehhikos liigume samuti kolme autoga." lausus Tom meile kõigile otsa vaadates. 

"Palun hoidke mind asjadega kursis." lausus Melody ema enda abikaasat kallistades. Naisel tundus olevat klomp kurgus ning juba tema silmad helkisid, iga hetk oli sealt pisar kukkumas. "Jah muidugi, kallis." lausus Tom ning tegi enda naisele kiire musi laubale. Peale seda mahutasime me kõikide asjad kolme suurde autosse. Igal autol oli 8 kohta kui juhi oma sinna sisse arvestada. 

Istusin auto tagumises otsas Lucase ja Mack'iga. Pidin olema täpselt keskel, sest seal oli kõige vähem ruumi ja meestel on kange vajadus jalad laiali istuda. 

Nüüd ootas meid ees pooletunnine sõit lennujaama ja seal eralennuk. Tom'il oli kombeks enda jõukust välja näidata, mis tähendas, et me liikusime igale poole eralennukiga. Ilmselt oli põhjuseks ka see, et ta tundis ennast enda lennukis mugavamalt kui olles tundmatute inimestega kokku pressitud. 

Eesistmel istuja tundus olevat reisist lõbustatud ja, et keegi jumala eest magama ei jääks pani ta raadio üürgama. Oleksin tahtnud raadio veidi vaiksemaks keerata kuna autos tekkis uni ja magamisest poleks ma ära öelnud. Hommikul kell 4 pole just kõige lihtsam silmi lahti teha. 

Olin pool unes üürgava muusika saatel kuni Lucas mind õrnalt togis ja üles ajas. Ronisime kõik autodest välja ja võtsime kõik enda asjad. Jalutasime lennujaama sisse ja seejärel jalutasime läbi mingi värava ja jõudsime uuesti õue. Seal ootas meid golfiautost mitmeid kordi suurem auto, mis mahutas meid kõiki + meie asjad hädavaevu peale. Kui seda veidi rohkem iseloomustada siis nägi see välja nagu rong.

See sõidutas meid valge eralennuki ette ning me kõik ronisime trepist üles, asjad endaga kaasa vedades. 

 Meile vaatas vastu kitsas koridor mille külgedel olid beezist nahast toolid. Kaugemal oli ka paar ust. 

Piloot pidas meile loengu maha mida tohtis teha ja mida mitte ning mina otsustasin, et kavatsen terve lennu istuda beezis toolis akna all ja telerist filmi vaadata. 2 pilooti tõstsid meie asjad meie üles ning palusid meil turvavööd kinnitada. 

Lucas potsatas mu kõrvale ja pani turvavöö peale, seda tegin ka mina. Võtsin Lucase käest kinni ja vaatasin õuehämarusse. Lennuki tuled põlesid ning ma nägin aknast lennuki vasakpoolset tiiba. Lennuki mootor hakkas veidi undavalt tööle ning mõne minuti pärast liikus lennuk alguses vaikse hooga kohalt minema. Parajalt kiirust kogudes tõusis see ka õhku, mis pooltel lennukites olijatel ehmatusest suu kinni pani. 

Lennuk möödus minu jaoks rahulikult ja kui lennuk oli tagasi normaalses asendis jagas Tom kõigile kätte kohvitopsid. Jõin kohvi ära, kuid mind see just väga üles ei ajanud, mis tähendas seda, et Lucas pani filmi tööle ja tõmbas meile tooli all olevast sahtlist musta värvi bleedi peale. 

Toetasin enda pea ta õlale ja jäin haigutades komöödia filmi vaatama. Meie taga istuvad Reigo ja Rachel jälgisid samuti filmi. "Tom, kuidas me ilma peesodeta seal hakkama saame?" küsis Rachel. "Mul on raha ära vahetatud ja kui te tahate enda raha ka ümber vahetada siis lennujaamas saab." seletas mees uurides mingit paberivirna enda käte vahel. 

Rachel pomises midagi vaikselt ning asus siis Reigoga vestlusesse. Iga paari hetke tagant pääses mu suust välja vaikne oie, mis kaasnes haigutusega. 

____________________________________________

Aitäh kõigile, kes loevad ja hindavad ja nendele, kes ei hinda aga loevad! 

See osa pole mingi eriti hea aga jah ma ei oska öelda, kas Mehikos on Melody või mitte, sest ma pole kõike nii täpselt läbi mõelnud aga peaaegu pool sellest raamatust on läbi (vist). 

:DDDDD

Okei..