Suudle mind 2

9

Taylori vn.

"Me sõidame Mehhikosse?" mu suu vajus imestusest lahti. "Arvame, et Melody't hoitakse seal. Samuti on meil ka paar kahtlusalust kes asuvad Mehhikos." 

Ma polnud kunagi käinud Mehhikos ning sellistel põhjustel sinna minna oli veel tobedam. Ma ei saa nautida selle koha ilu ja veidrusid. Ma ei saa käia vaatamas hiiglaslikke vaatamisnumbreid või siis lõbutseda kuskil maa-aluses keldriklubis. Ma läksin sinna ainult Melody pärast. Mu suurim soov oli ta ära päästa ükskõik millise sitapea käest. Lihtsalt, et ta oleks tagasi.. meie juures.. Marcuse juures. 

"Millal?" küsis Rachel mu kõrval seistes. Ilmselt oleks ta oodanud millal mina selle küsisin, kuid ta sai aru, et ma mõtlesin selle eelmie vastuse üle. "Homme hommikul lendab lennuk välja - kell 6.""Oleme valmis." lausus Rachel ning nüüd lahkusime me kahekesi ruumist. Reigo ja Lucas olid mõlemad treening saalis ning Tom'i mehed õpetasid neile uusi võtlemiskunsti nippe ja uute relvadega ümber käimist. 

Minu ja Racheli trenn oli peale neid. Ma isegi ei osanud sellest midagi oodata, kuid kui Lucas eile pool verise ja higisena tagasi tuli ei saanud see olla just mingi lapsemäng. 

"Okei, me peame jõudma lennujaamas raha ka ära vahetada. Ilma peesodeta me seal ilmselt kaugele ei jõua." seletas Rachel, hakates ümber arvutama minuteid ja tunde ning siis hakkas ta enda peas koostama nimekirja mille ta pärast kavatses Reigole ette lugeda. Ma mõtlesin, et võibolla peaksin ma ise ka Lucasele paar asja ütlema, mis ta kaasa pakiks aga ta unustaks need nagunii ära. Pean lootma enda kiirusele ja kui me isegi poole ööni pakkima peaksime peaks saama lennukis veidi aega siiski magada. 

"Millest sa mõtled?" küsis Lucase hääl. Samal ajal libistas ta enda käed mulle seljatagant ümber ja peitis enda näo mu kaela juurde mulle väikse musi kaelale tehes. Olin veendunud, et kutt tundis seda kuidas ma võpatasin. Keerasin ennast tema käte vahel ümber ja panin talle enda käed kaela taha. Mu ees seisis higine Lucas, kes paistis enda välimuse üle väga uhke olevat. 

"Ma mõtlesin, asjadest mis oleks vaja olnud kaasa pakkida, aga kuna teil sai see asi vist nii kiiresti läbi juba siis ma jõuan ise ka peale seda värkki asju kokku pakkida."laususin ma. Lucase käed libisesid mu tagumikule. 

"Kas sa riideid ei kavatse enne ära vahetada?" küsis Lucas mulle enda näoga lähemale hiilides. "Kavatsen küll.""Millal?""Kohe.""Tohin aidata?" Lucas vaatas mulle küsivalt otsa samal ajal enda kulmi kergitades. Hammustasin enda alahuulde. Ilmselt väike kähkukas jääb praegu ära. 

"Peale trenni, võibolla." muigasin ma ja võtsin enda käed kuti kaela tagant ära ja patsutasin nendega tema rinnale. Hakkasin ennast juba eemale tõukama, et riideid vahetama minna, kuid Lucas hoidis mind enda embuses. Rachel oli Reigoga vist minema läinud ning Lucas kasutas seda võimalust ära ja vaatas ringi. Ta lükkas mu õrnalt vastu punast värvi seina ning võttis enda kätega mu kätest kinni ja tõsti need mu pea kõrgusele hoides neid samuti vastu seina.  

"Mida sa teed?"küsisin ma naerdes, kuid selle asemel, et mulle vastata surus ta enda huuled minu omadele ning libistas enda suuga seejärel üle mu terve näo ja lõua. "Lucas, lõpeta."ütlesin ma naeratades. Lucasel paistis väga lõbus olevat. "Tegelikult, sa haised." lisasin ma enda nina krimpsutades mille peale kutt naerma hakkas. 

"Väga romantiline oled, Taylor." naeris kutt mind uuesti suudeldes. Ta käed rändasid nüüd taaskord mu tagumikule ning minu käed tema kaela taha aegajalt ta juukseid sasides. Möödunud oli kõigest mõni sekund kui Lucas oli mu topi veidi üles lükanud ja enda käed siis selle alla lükanud - siiani mu seljal neid hoides.