Suudle mind 2

6

*Taylor'i vn*

Peksin poksikotti nii tugevalt kui suutin, et välja elada enda viha ja kõik muud emotsioonid. Kuna mu käed hakkasid üsnapea valutama jäi poksikoti peksmine lühikeseks. Jalutasin riiuli juurde ja võtsin sealt 5 ülimalt teravat nuga. Kui ma poksida ei saa saan ma nuge visata. 

Panin noad parajalt kaugele sihtmärgist ja sättisin sihtmärgi korralikult seisma. Jalutasin nugade juurde tagasi ja võtsin kaks tükki neist kätte. Esialgu viskasin ühe noa sihtmärgi ühte kätte ja teise noa teise kätte. Kolmanda noa viskasin kõhtu ja neljanda selle järel samasse kohta. Viienda noa viskasin inimkujulisele sihtmärgile täpselt pähe. 

Tegin nii üsna pikalt tehes nuge visates erinevaid pöördeid. Lõpuks panin sihtmärgi alusele, mis selle liikuma pani. Viskasin liikuvasse sihtmärki 3 nuga viiest. Ning, kui see oleks päris inimene olnud poleks ta surma saanud, sest noad jäid vaevu kinni ja tabasid märki sellistesse kohtadesse, mis inimese vaid lonkama oleks pannud. 

"Preili, kas te süüa soovite?" kuulsin ma Aryt küsimas. 

"Ma tulen varsti." vastasin ma ja keerasin ennast korra Ary poole ja jalutasin siis sihtmärgini ja tõmbasin sellest 3 nuga välja. Ülejäänud 2 nuga võtsin ma maast üles. 

Sättisin need uuesti riiulile ja võtsin laualt enda veepudeli. Ary oli lahkunud ning ma otsustasin, et käin enne pesemas ära, kui sööma lähen. 

Jalutasin enda ja Lucase magamistuppa ja võtsin endale kohvrist puhtad riided millega ma vannituppa sisenesin.

Käisin kiirelt karastava duši alt läbi ja panin endale puhtad riided selga. Sidusin enda juuksed pealaele krunni ja jalutasin trepist alla ja sealt edasi söögituppa, kus oli ainult Rachel.

„Kus teised on?“ küsisin ma. „Tom tutvustab poistele midagi või kedagi.“ lausus Rachel. „Olgu.“ Vastasin ma ja jalutasin laua juurde ja võtsin Racheli vastas istet.

"Muide, ma avastasin midagi." lausus Rachel. "Mida siis?" küsisin ma. "Ma vaatasin Tom'i tüüpide andmed üle ja siis mulle jäi silma nimi Maximiljano Contrires." ütles neiu. "Mis see nimi tähendada võib?" küsisin ma. "Maximiljano on selle koha omanik, mis me arvasime Melody asukohaks. Seega, Tom'i mehed läksid sinna." ütles Rachel. 

"Täna?" küsisin ma. "Mhm.""Lähme ka sinna, ma ei usalda neid, eriti." ohkasin ma. "Söö ära ja siis lähme." vastas Rachel mulle ning ma noogutasin. Surusin enda toidu kurgust alla ja läksin siis Racheliga esikusse. Tegin peegli ees endale korraliku hobusesaba ja panin endale tennised jalga, tõmbasin selga veel musta nahkagi ja panin ette päikseprillid. 

Jalutasin Racheli järel autosse ning istusin kõrval istmele. Rachel pani raadio vaikselt tööle ning hakkas siis autoga sõitma. Vaatasin kuidas enam-vähem tuttavad majast minust möödusid, kuni jõudsime rajooni, kus ma polnud kunagi käinud. Mu peas kumises see nimi - Maximiljano. Minu arvates oli see nimi juba veidi veider. 

Jäime seisma maja ees, kus oli lisaks meie autole 3 musta autot. Läksime Racheliga autost välja ja jalutasime majja sisse. Kuna ma ei võtnud enda relva kaasa siis hoidis Rachel enda käe relval, mis oli ta püksivärvli vahel. "Mis te siin teete?" kostus meieni tuttav hääl. Reigo. "Mida sina siin teed?" küsis Rachel enda käe relvalt ära võttes. "Kus Lucas on?" küsisin ma Reigole otsa vaadates. 

"Eeee.." lausus kutt kukalt kratsides. "Olgu, ta on seal." ütles Reigo ja näitas käega suvalisele uksele. Noogutasin ja jalutsin esimesse ruumi, mis osutus õigeks kohaks. Toas oli Lucas 3 Tom'i meest, keda ma enne näinud olin ja 2 võõrast tüüpi. Kuna ma suutsin astuda mingile liistule, mis tegi imelikku häält keerasid kõik enda pilgud minule. "Mida sa siin teed?" küsis Lucas minu poole jalutades. 

Me kõndisime koos ruumist välja. "Uurin, mis siin toimub." vastasin ma lühidalt. "Ole nüüd palun hea ja mine koju tagasi." ütles Lucas mulle otsa vaadates. Kortsutasin kulmu "Miks?""Sest, et ma ei taha, et sa ennast nendesse asjadesse segaksid." vastas kutt mu küsimusele koheselt. "See ei õigusta mitte midagi. Kui see on Melodyga seotud siis ma ei lähe mitte kuskile ja sa ei saa mind selleks ka sundida." ütlesin ma kutile ja vaatas koridoris Racheli poole, kes näis Reigoga umbes samas olukorras olevat nagu mina Lucasega. 

"Sa kas lähed siit kahel jalal vabatahtlikult minema või ma saadan su koos Tom'i kuttidega minema." ütles Lucas kutt mulle tõsiselt otsa vaadates. "Mitte kumbagi ei juhtu," vastasin ma talle. "Nii, et.. Lucas.. tutvusta mulle olukorda." laususin ma ja panin käed rinnal risti. "Sinu otsus." ohkas ta ja vilistas. Kaugemalt vaatasid kaks lihaselist kutti minu ja Lucase poole, kutt näitas käega ning lihamäed kõndisid meie poole. 

See on Lucase süü, kui need musklimehed haiget saavad ja mul ei ole neist isegi kahju. Lasin kahel lihamäel ennast kinni võtta ning Lucas kadus ruumi uuesti sisse. Ohkasin ja lõin ühele tüübile küünarnukiga ribidesse ning siis küünarnukida uuesti kolmnurka ja vastu nägu. Üks neist vajus põrandale ning nüüd surusin ma teise vastu seina, lõin teda põlvega hella kohta ja seejärel lõin teda põlvega kõhtu ja tabasin ka ta nägu. 

"Teate küll, ma olen ennast treeninud." laususin ma neile seljale patsutades. Reigo ja Rachel jälgisid mind imestusega, sest Rachel oli ilmselt valmis lahkuma. Kuna ma otsustasin Lucas't mitte rohkem häirida siis tegutsesin ma üksinda. Jooksin koridori lõppu ja lükkasin valge klaasist ukse lahti. Lükkasin selle kinni kui nägin, et Rachel ja Reigo uksetaga olid. Võtsin kangi, mis rippus ukse kõrval ja panin sellega ukse kinni. "Sorry." laususin ma vaikselt ja asusin siis mööda koridori edasi liikuma. 

Peksin jalaga lahti koridori külgedel olevaid uksi, mis olid täiesti tühjad. Kui ma koridori lõppu jõudsin oli mu ees suur aken. Tegin akna lahti ja ronisin sealt katusele. Surusin akna enda tagant õrnalt kinni, sest ma olin veendunud, et keegi neist informeeris Lucas't või nad lõid ise selle klaasi puruks. Aken lihtsalt aeglustab neid. 

Maja ise oli nagu kindlus. Sees oli tühi plats ning maja seinad olin justkui kaitseks selle eest. Jooksin mööda katust tasase pinnani ning kui ma sinna jõudsin silmitsein ma seal uuesti veidi aega ringi. Mulle jäi silma katuse aken. Jalutasin sinna poole ja vaatasin aknast sisse, nägin aknast vaid paksu meest. Tegin akna veidi lahti ja panin siis katusel lebava telliskivi sinna vahele. Kui see kivi mind alt veab maandub see selle paksukese koljus. 

Kuulsin vaikset pominat ning vahel tõstis keegi häält, kuid kahjuks ei saanud ma aru millest nad jahusid. 

"Saate aru. Me oleme selle koha ümber piiranud, nad ei saaks meile midagi teha, nad ei julgeks." rääkis keegi. "Ma ei ole selles nii kindel, nad on osavad." vastas jällegi keegi kolmas. Aken oli parajalt udune ning ma ei suutnud tuvastada ei paksmao nägu ega ka teiste nägusid. Kuulsin klaasi purunemist ning hetkek ma arvasin, et lõhkusin selle katuse akna ära, kuid siis kui ma märkasin, et see on terve sain ma aru, et minu "takistus" oli lõhutud. 

Tõusin püsti ja pool kükikil olles jooksin mööda katust edasi otsides midagi millega sealt alla ronida. Kui olin kindlaks teinud, et ainuke viis siit alla saada on hüpata jäin ma nõutult seisma. Ilmselt on siit lihtsam kerge ringiga purunenud aknani joosta ja sealt tagasi alla ronida kui alla hüpata ja järgnevad kolm nädalat kipsis olla. 

______________________________________________________________

Proovisin vead ka ära parandada, aga midagi jäi dkindlast kahe silma vahele. 

See on lihtsal tnii kuradima imeline, et eelmisel osal 29 vote. Nagu reaalselt 29 inimest. 

Wow :O

Suured tänud teile ja ma tean, et uuest osast on väga kaua möödas ja ma luban teile, et varsti kuulete rohkem Melodyst ka :)

Meeldetuletuseks on pilt ka Reigost ---> 

liizuzka ☼