Lahutamatud

Kommid.

Appi mul on nii halb olla. Palavik ei ole langenud ja ma olen nii väsinud, isegi siis kui ma ärkan olen ma väsinud sama palju kui enne magama minekut. See haige olemine on kohutavalt väsitav, ma ei jõuagi enam haige olla, kuna ma olen liiga väsinud. Olgu see oli segane, aga kokku võttes olen ma väsinud haige olemisest.

" Mia kuidas sa ennast tunned, ma tõin sulle teed." ütles ema mu tuppa tules, tee tass käes. Saatsin talle hädise naeratuse ja vastasin:" Võiks paremini. Kas Alex ütles ka midagi enne kui ära läks?" ema noogutas ja pani tee öökapile ning võttis voodile istet " Ta palus edasi öelda, et sa magaksid palju ning saaksid terveks ja ta lubas sind uuesti vaatama tulla."lausus ta, ma noogutasin ja jõin teed. Ema tõusis püsti ja läks oma toimetui tegema. Otsisin oma telefoni, et poisile helistada, aga minu õnnetuseks oli see laual, ohkasin ja ajasin ennast püsti ning lonkisin telefoni juurde. Valisin Alexi numbri ja lasin kutsuda. " Kuidas sa ennast tunned? ma tulen õhtul sinu juurde." vuristas ta juba " Tere jah. Tahaks juba terve olla, ma olen nii väsinud! millal sa tuled." " Kohe kui kool lõppeb." Kuulsin kuidas Alexi hääle taustal kostus õpetaja karjumist ja ähvardamist. " Sa oled tunnis?" " Jup, kuule ma pean lõpetama, kui ma ei taha direktori visiidile minna. Armastan sind tsau." " Mina sind ka. Bay" lõpetasin kõne, rahul olev naeratus näol. Nagu te vist juba aru olete saanud on meie õpetajad kerge vihastamis hälvga, mul on nende perest tohutult kahju, mõtle kui sina peaksid elama päevast päeva sellise närvihaigega, kohutav.

Otsustasin uuesti magama jääda, kuna eriti paremat mul teha ei olnud.

Tundsin kuidas voodi alla vajus ja keegi mind enda embusesse tõstis. Avasin aeglaselt silmad ja mulle vaatas otsa naeratav Alex. " Ma ei tahtnud sind üles ajada." sosistas ta. " Pole midagi, mis kell on?"küsisin talle veel lähemale minnes. " Varsti saab pool kuus." Ohkasin ja ütlesin:" Seda on palju." poiss naeris ja ma ühinesin temaga. Niii hea on kui suparin sõber on sinuga. " Kuidas su päev läks?" küsisin Alex mõtles veidi ja vastas: " Igavalt, huvitavalt ja igavalt." mis pani mind muigama. " Olgu, mul läks tüdinenult." lisasin. Ta noogutas õrnalt. " Tegelikult ma tõin sulle midagi." teatas poiss rõõmsalt. " Ma juba kardan." najatasin ja vaatasin kuidas poiss koti juurde kõndis endal kaval nägu peas. Ta võttis sealt välja meie lemmikkommid. " OMG, mida sa tõid komme ja veel mu lemmikuid, sa oled parim." kilkasin käsi plaksutades Alex muigas ja kõndis ekstra aeglaselt ja ringiga minuni. " Tead mul tuli mõte me võiks filmi vaadata." teatas ta, ja kui ma üritasin komme võtta tõstis ta käe üles ja hüppas voodisse, niiet mu tagumik tõusus õhu. " Olgu vaatame, sina valid filmi ja paned käima, aga anna kommid siia." sõnasin kiirelt, ma tahtsin juba niiväga neid süüa. Alex vaatas mind küsivalt ning ma tegin oma kõige nunnumad silmad ette, mis ma kujutan nägid kohutavalt imelikud välja, ning ütlesin:" Paluun." siis viskas ta kommipaki minuni ja hakkas filmi otsima, mina nosisin senikaua komme. " Ma leidsin ideaalse filmi, see on mingi uus õudukas, ja ma ei ole seda näinud enne." pidas ta oma monoloogi maha ning ütles filmi nime see oli " The chosen."

" Oled sa valmis?" küsis Alex Ja ma noogutasin, vaatasime üksteise silmadesse ning lugesime kolmeni ja siis pani poiss filmi mängima.

" Ma olin pettunud selles filmis, ma lootsin, et see on õudsem ja pikem." Sõnasin pettunult. " Ma olen sinuga nõus Vaatame nüüd midagi muud. Või oled sa väsinud ja tahad magada?" päris ta " Matahan filmi vaadata kuid samas olen ma ka väsinud. Ma arvan, et paneme filmi mängima ja kui oleme väsinud, siis läheme magama." Rääkisin, ja otsisin poisi näost vastusei, ta noogutas rahul olevalt ja valis järgmise filmi välja.

" Alex ärka üles." sõnasin teda raputades, kuid ta pööras ainult teise külje. Sasisin poisi pikki juukseid lootes, et ta ärka üles. " Hei sa tead,et mitte juukseid." sõnas ta uniselt pea ära tõmmates ja mind jõllitades. " Alex kas sa lähed täna kooli?" ta mõtles veidi ja raputas pead." Täna on suht lebod tunnid ja ei ole mingit tööd. Kuidas sul on? Palavik on langenud?" ma kehitasin õlgu, poiss katsus käega mu laupa ja ta silmad lõid särama. " Mia me läheme täna linna, sul ei ole palavikku ja mul tuli linna starbucki isu." Hakkasin naerma. " Mis siis kõrvaltänava starbucksil viga on?" " Midagi ei ole viga, aga ma tahan linna minna ja sina tuled kaasa. Pane end valmis ma võtan suu poole tunni pärast peale. Tsau" ta tegi kiire kalli ja juba kiirustas oma teed. Ohkasin ja hakkasin eendit sättima.