" Kas läheme veel randa?" Küsis ta.
" Ei, aga ringi võiks küll vaadata, kui kotid liiga rasked pole." Naeratasin paluvalt. Ta suudles mind ja võttis vaba käega mu käest kinni.
Kõndisime nii mööda linna, otsides uusi avastusi.
" Näe vaata." Ostuasin käega ühe poe poole, kust vaatasid vastu täiega armsad vanamoitsad kujukesed ja muud säärased.
" Lähme?" Suunas ta sammus sinna poole. Mu naeratus suurenes, kui nägin, et seal oli ka mingit sorti kohvik.
" Tere tulemast!" Tuli soe tervitus kassapidajalt.
" Tere!" Naeratasin talle ja hakkasin riiulite vahel kõndima imetledes natuke kulunuid ja vanu asju. See pood oli nagu segasumma suvila. Siin oli kõikke, alates polaroid kaameratest lõpetades vinüürplaatidega ja teega.
" Siin on täiega armas." Naeratasin Alexile, kes oli mind lummatud ilmega vaatama jäänud.
" Hey? Kõik korras?" Pigistasin ta kätt." Jah, lihtsalt hea on vaadata sind õnnelikuna." Suudles ta mind.
" Mulle ka meeldib, kui sa oled õnnelik." Naersin. Me vaatasime veel poes ringi ja ostsime ühtteist, mis silma jäi.
" Võiks mingi väikse suvila mere äärde proneerida, nädalaks või nii..." Mõtlisklesin.
" Annab korraldada." Sõnas kutt ja toksis telefonis midagi.
" Ülehomme ootab meid üks suvila mereääres." Lausus ta kindlalt. Pilgutasin imestusest silmi." Nii kiiresti?" Mu suu vajus lahti.
" Ma olen kõik võimas." Naeris poiss.
" Minu kangelane." Sosistasin talle kõrva ja ronisin kaissu.
" Meeleldi mu printsess!" Suudles ta mu pead.
Me olime vaikuses, nautisime Austraalia ilu, võisiis selle suurlinna ilu, mis hotelli aknast meile avanes." Alex, kelleks sa saada tahad?" Küsisin endalegi ootamatult.
" Ma ei tea... ma hakkaks hea meelega kaitse ingliks," mühatas ta:" kui see võimalik oleks." Naersin kergelt.
" Ma endiselt ootan vastust." Muigasin kujutades endale Alexit tiibadega, kellegi elu päästmas. Ta oleks kindlasti kõige ilusam ingel, keda ma kunagi näinud olen.
" Ma ei tea, sõidan kusagile Hawaile ja hakkan ukuleelet mängima ja teenin sellega piisavalt raha, et süüa, päevitan päevad läbi rannas ja öösel lähen sõbra juurde diivanile magama, kellega ma lõunal sama palmi all tukkusin." Unistas ta.
" Kõlab nagu plaan." Naersi
" Pühenda siis üks laul mulle ka." Sõnasin nii muuseas." Kõik mu laulud on sulle." Suudles ta mu kaela.
" Räägi veel, mull hakkas pilt jooksma." Itsitasin.
" Hea küll. Ma õpin surfama ja... ja... ma ei tea joon päevad läbi martiinit ja kokteile? Ja veedan hommikud selle sama sõbra diivanil pohmellis vaeveldes... Lõpp läks vist käest ära?" Naeris ta.
" Umbes nii." Muigasin
" Ja kelleks sina tahad saada?" Uuris ta.
" Mina hakkan inglik." Naersin.
" Minu ingel sa juba oled." Sosistas ta.
" Mhm... Ma võtan su ameti üle ja hakkan sinu isiklikuks kaitseingliks. Vaatan, et sa päikese põletust ei saaks, kui sa surfad hoian haid eemale ja vaatan, et sa kukkudes väga haiget ei saaks ja vähendan su hommikust pohmelli nii palju kui annab." Naersin.
" Tahaks juba näha." Naeris ja tema kergelt.
" Vaatan, et sa leiaksid endale ilusa ja hea iseloomuga naise ja hoian kõik litsid eemale ja kaitsen su lapsi sama palju kui sind." Lisasin veel.
" Hei! Mul oled sina ja ma ei taha kedagi teist." Sõnas ta veidi kurjalt.
" Veel olen, aga sa pead ka oma eluga edasi minema. Minema ülikooli, või kutsekasse, saama hea töökoha ja naise ning looma pere." Sõnasin, kuid see oli ka mulle valus, ma ei taha näha Alexit koos kellegi teisega, ma tahan olla tema üks ja ainus, aga paratamatult on see võimatu teades, et mind varsti pole.
" Palun ära räägi nii." Anus ta mind kurvalt. Keerasin pead ja vaatasin poisile otsa, õigemini mehele, temast on saanud mees. Minu mees.
" Olgu." Naeratasin rahulikult ja suudlesin teda õrnalt, nagu ta haituks ära, kuid tegelikult oli vastupidi. Alex kallistas mind tugevalt, hoides mind oma turvalises haardes möödus meie õhtu.
" Lähme magama." Pakkus ta välja, ma suutsin ainult noogutada. Mu silmad olid juba kinni vajumas, kuid ma hoidsin neid veel viimase jõu varuga lahti.
" Hey! Sa võid magada, pane silmad kinni." Sosistas ta ja asetas mu voodile, hakkates pusima mu jalanõudega. Ma kuulasin ta nõuannet ja jäin magama.
Hiljem tundsin, kuidas olin ta soojade käe vahel ja asetasin pea ta rinnale." Headööd mu armas!" Sositas ta ja suudles mu pead, kui ma täiesti ära kustusin.
VOUS LISEZ
Lahutamatud
Aléatoire¤¤¤11 aastat tagasi¤¤¤ "Alex tule juba." vingusin ja tirisin poisi kätt, et me koos läheks vana suvila juurde. "Nooo... olgu." oli ta lõpuks nõus ning võttis naeratades mu käe kinni. Me keksisime mööda tänavaid edasi jõudes lõpuks kohale. ...