Lahutamatud

Nagu hamster.

 " Kas me peame ikka täna minema?" küsisin lootes, et vastus on ei. " Loomulikult me läheme, see on kool ja me oleme üheteistkümnes klass, ja kui me ei lähe, siis me jääme maha." üritas Alex mulle selgeks teha, kui tähtis on see,et me täna kooli läheme. Ma ohkasin, kuna ma reaalset ei taha ja ei viitsi seal istuda. Ja sealt see maja on, ma olen õnnelik, et eelmine aasta seda renoveeriti, kui kool oleks ikka samasugune, siis ma usun, et ma oleks Alexi nõusse saanud.  Jäin seisma ja vaatasin Alexit anuva pilguga. " Ohh... tule siia." Ütles Alex käsi laiali ajades, et mind kallistada. " Ma ei taha ka sinna minna, aga asi mis mind motiveerib on see, et ma tean, et mu parimsõber on minuga koos." viimast lause osa ütles ta tibihäälega, mis oli päris naljakas. Läksime, siis sinna vanglasse.

" Mia ja Alex, kohe klassist välja." käratas õpetaja mille peale ma ehmusin ja vaatasin segaduses näoga ringi. Alex tõusis ja ulatas mulle käe millest ma kinni võtsin, ning me läksime klassist välja. " Mis tal hakkas?" küsis poiss kui oli natuke naermisest rahunenud. " Ma ei tea, aga ma pole teda kunagi nii vihasena näinud." itsitasin. " Pekki me unustasime oma asjad klassi." Ütlesin kätt vastu laupa lüües. " Ära muretse, ma lähen toon need ära." ütles poiss visates käe õhku nagu superkangelane ja sisenes klassi. Ma elasin talle ukse kõrval olevast aknast kaasa. Te oleks pidanud nägema kui vihaseks õpsi nägu läks, ohappi. Põhjus miks ta meid klassist välja viskas oli see, et Alex rääkis mulle anekdoote ja see viimane oli päris vaimukas, niiet me mõlemad hakkasime naerma.

Alex tuli klassist välja kaks kotti käes, näos mänglemas kaval muie." Kuhu sa ta nüüd saatsid?" Vaatasin teda küsivalt. " Sinu väiksed kõrvad ei ole loodud seda kuulma." muidas poiss võidukalt ja viskas mulle koti. " Nii mis me nüüd teeme?" küsisin, poisis näole ilmus veel suurem muie ja ta kõndis minu juurde ja asetas oma käe mu õlale ja alustas kõndimist ma ei tea kuhu. " Kõige pealt läheme ostame pizzat ja siis lähme edasi." ütles ta " Mulle meeldib see plaan." sõnasin naeratades, mille peale ka Alex naeratas. 

" Tere palus kaks salami pitsat kaasa." Ütles Alex müüale. " 15 minuti pärast saab valmis." lausun noornaine flirtivalt, mille peale ma silmi pööritasin ja Alexpoiss muigas, ta muigab täna kuidagi kahtlaselt palju. Läksime istusime ühe laua taha ja ootasime pitsat. 15 minuti pärast toodi kaks pizza karpi laua peale ja naine kirjutas midagi tšekile ja ulatas selle Alexile. Poiss tänas pitsade eest ja me tõsime püsiti ning väljusime hoonest. " Kas lähme suvilasse?" küsis ta mille peale ma noogutasin. " Hei kullake, mis on?" küsis Alex minu käest, mis pani mu suunurgad tõusma. " Kõik on suurepärane." Naeratsin talle kinnituseks. "Ma ei usus sind, aga praegu ma sind ei  tüüta enam selle küsimusega." ütles ta vaadates mind. 

" Tead siia peaks teleka tooma." rääkis ta täis suuga, mis mind naerma ajas, ta põsed on täis toitu ja näol on arusaamatust täis pilk. " Appi sa oled nii nunnu hamster." ütlesin ta põski nunnutades, pois põikles eemale ja ma sasisin ta juukseid ühekäega, teisega võtsin uue pitsatükki mis oli ka viimane. Alex vaatas mind ahastuses pilguga ja pilgutas vahetpidamata silmi. "Sa said niigi rohkem kui mina, seega see tükk kuulus õigusega mulle." muigasin, poiss noogutas pead. " Kuule lähme minujuurde ja teeme filmimaratooni." hõiskas Alex ning ma noogutasin. " Vaatame... Disney filme." ja samal ajal karjus Alex " Õudukaid." ning me purskasime naerma. " Vaatame mõlemaid." ütlesime samaaegselt. Hakkasime veel rohkem naerma ja suundusime Alexi juurde. 

 " Esimene film on õudukas, siis tuleb Disney, siis jälle õudukas ning lõpetame Disneyga."  Sõnas Alex meie plaani kokku võtte. " Olen nõus." naeratasin ja tõin köögist suure kausi popkorne. " Nii... valmis?" küsis poiss õhinal ja ma noogutasin korduvalt. " Ja algab." ning siis pani ta filmi mängima. Kohe alguses oli mingi mega õudne koht, ning ma võpatasin ja panin oma pea Alexi selja taha. " See ei olnud üldse hirmus." naeris ta minu reaksooni üle ja ma lõin talle käega vasu pead. " Olgu olgu, ei nori enam." ütles ta õrnalt naerdes ja pani käe üle minu.