Lahutamatud

Autod.

Alex peaks mulle varsti järgi tulema, umbes kümne minuti ärast. Ma kandsin musti lõhkisi teksaseid, musta pluusi, musta nahktagi, musta salli ja jalga panen mustad poolsaapad. Kuidagi väga must outfit kas pole? Aga vähemalt on see ilus ja ma tunnen end mugavalt. Võtsin köögist õuna ja läksin õue Alexit ootama.

" Heips." tervitasin poissi ja tõusin hooga püsti ja kõndisin auto juurde. " Ma juba igatsesin seda kullakest." sõnasin autosse istudes ja poisile naeratades. " Mina sammuti." Hakkasime sõitma linnast välja mööda kõrvalteid edasi kuniks jõudsime lennuväljale, kus oli palju autosi ning vali muusika käis.

" Hoia minu lähedale eks." poisi hääles oli kuulda väikest ebakindlust, ma olen üsnakindel, et selle tekitas minu kaasa võtmine. " See kõlas nagu hakkaks kohe kolmas maailmasõda." muigasin ja ta pööritas silmi ning turtsatas. Alex parkis auto Sammi kõrvale, kes toetus punase auto kampotile ja meile tervituseks käe tõstis. Astusime välja, Alex kõndis minuni ja haaras mu käest.

" Ma ei saa aru, miks te ei käi." irvitas Sam, kui me temani jõudsime. Vaikus, Alexi vaatas teda surmava pilguga, millepeale to turtsatas. " Kas sa sõidad ka?" Küsisin Sammilt " Loomulikult, ja ma kavatsen võita." Muigas ta. Poisid rääkisid omi asju ja ma uurisin sõidukeid ja inimesi.

" Tule. Lähme otsime Chrissi õles." kutsis poiss, ning võttis uuesti mu käest kinni ja juhatas mu läbi platsi stardi rajale.

" Tere Vennas!" Hüüdis Chris ja nad tegid oma tervitus värki. "Tere Mia." ütles ta muiates tervitasin vastu ja vaatasin kuidas kaks masinat stardi liinile sõitsid. Minu üllatuseks istus ühes autos Jack, teises oli mulle tundmatu seksikas mees. " Ma panustan Ralfile." Teatas Chris. " Jack on allakäinud, kas tõesti teie koolis on nii õudne?" muigasin ja Alex noogutas teeseldud kurbus näol, mis naerma ajas. " Tegelikult seal ei ole üldse nii hull, kui sul on keegi, kes ei lase sul tunnile keskenduda." naeratasin ja Alex pani uhkusega käe mu õlale. " Oo, ma leidsin teid üles." Kõlas hääl seljatagant. Mu kõrvale ilmus naeratav Sam. " Ma mõtlesin, et te jätate mu karudele söödaks." Irvitas Sam ja vaatas meile korda mööda otsa. " Kes sõidavad?" uuris ta tabelit ja suunas siis pilgu rajale, kust oli kuulda driftimis häält. " Jack ja Ralf." ütles Alex

Pöörasin pilgu finiši liinile, mille ületas tumesinine auto, kus sees istus Jack. " Chris... Sa kaotasid." Sünasin ja vaatasin temapoole, poisi silmades oli segadust ja ta pööras pilgu rajale ning lajatas käega vastu pead. Irvitasin talle näkku. " Ma jään sajas ilma." Oigas ta ja kõndis minema. Kehitasin õlgu. Tundsin kuidas Alex mu õlga tugevamini surub liiga tugevasti. "Alex, ehk lõdvestaksid oma haaret, mul on valus." ütlesin. Ma oleks heameelega sealt ära tulnud, aga ta hoidis liiga tugevasti kinni. Haare lõdvenes, kuid mitte täielikult. " Oi. Tere Mia. Ma ei osanud sind siit leida." ütles keegi, vaatasin otse ette ja nägi seal naeratavat Jacki. " Emm jah. Tere." kogelesin. Alex tõmbas mind endale rohkem küllealla. " Alex." Sõnas tüüp mürgiselt ja viis pilgu Alexile. Al muigas mõrult ja ütles Jacki nime. Tekkis surmav vaikus, vaatasin abi otsivalt Sammi poole, kus mu pilku nähes minema kõndis. Mis kõigil viga on? Jack kõndis ka minema, saates mulle ainult ühe vabandava pilgu.

" Alex kas kõik on korras?" küsisin saates talle lapsiku näo, mille peale ta naerma hakkas ja noogutas,ning tõmbas mind oma kallistusse. Patsutasin piinlikult ta selga peale liigapikka kallistust. Tavaliselt oleks see okei, kui me ei oleks kusagil lennurajal ja kui meid ei ümbritseks kallid lukksus autod ja inimesed,kes muid imelikult vaatasid.

Kõndisime autoni ja puhkasime oma jalgu. Sam tuli just võiduga oma sõidult ja teatas, et me lähme baari ja t teeb välja. Ta võitis kõik sõidud, seega kogu võistluse. Kõik olid nõus. No miks ei peaks, kui keegi sinu eest maksab.