Secret [eesti keeles]

Secret*13

Lennukis tegelikult polnudki nii hull, kuigi lend tundus olevat terve igavik.Jõudsin isegi korraks magama jääda, missest et ma kohe üles ärkasin.

Üks meestest ostis mulle pudeliga vett (ma istusin nende meeste vahel), olin talle suht tänulik, sest mul oli mingi räigelt suur janu.

Hiljem, kui lennukist maha saime ja olime lennujaamast väljas läksime mingisse autosse..

Üks pisar veeres jällleee üle põse, sest mulle meenus Bennet.Üritasin selle märkamatut ära pühkida, mis mull ka õnnestus.

Võtsin julguse kokku ja küsisin "Kuhu me lähme?"

Mulle ei vastatud. Ohkasin.

Olime vist paar tundi sõitnud, vähemalt nii mulle tundus. Igatahes jäi auto seisma ning ma tundsin väikest kergendust, mis kadus kohe, sest tekkis küsimus, mis minust edasi saab?

Tõstsin pilgu aknale, sest keegi polnud mul käskinud autost välja minna.

Märkasin enda imestuseks et oleme bensiinijaamas. "Oh,"ütlesin imevaikselt, üllatusest ja mulle tundus ka et väheke rõõmus et mulle ei tehda veel midagi..

Ootasin koos mingi mehega autos.Ta tundus veel täitsa noor, ma mõtlen, selline minuvanune, aasta või kaks vanem.

Avastasin et ta jälgib mind.

Võtsin prillid eest ning naeratasin talle, mitte et ta oleks mulle meeldinud.

"Tere,"sõnasin talle ikka veel võltsilt naeratades.

"Tere jah,"pomises ta.

"Mis su nimi on?"üritasin veel temaga rääkida.

"Tom,"mühatas ta ning ütles, kui enda nime ütlemiseks suu avasin,"ja sinu nime ma juba tean niiet jää vait."

Tom oli nii tavaline nimi.See polnud üldse kunagi meeldinud. Oleksin ait jäänud, päriselt kaa, aga mulle ei meeldi kui mind sunnitakse millegiks niiet rääkisin meelega edasi.

"Kui vana sa oled, ja muide, mis te minuga teete?"

"17, ja see pole isegi natuke mitte sinu asi,"vastas ta mulle pahaselt. Niiet mul oli siis ta vanuse suhtes tegelt suht õigus olnud.

"No on ikka küll!"teatasin ülbelt.

Ta ei vastanud mulle.

Panin endale kiiresti uuesti prillid ette, sest teised mehed tulid tagasi.

"Näe, võta,"ütles sama mees kes mulle lennukis vett andis.

"Aitäh,"pomisesin ma.

Mu ühes käes oli suur hamburger ja teises pudel vett. Ma olin suht rõõmus, ma olin tegelt räigelt näljane ju.

Kui söödud sain, sõitsime edasi.

Sõit kestis kaua, jäin magama.

Bennetti vaatenurk

Aga ma ju ei teadnud, kas ta läks ise ära, kas ta rööviti või kas ta on lihtsalt endale uusi sõpru leidnud ning on nende juures?

"Ohh.."ohkasin ma kurvalt ning vajusin diivanile Bessu kõrvale istuma, kes magas. Silitasin Bessut ja varsti magasin ka ise.

Magasin kaua, sest kui ärkasin, oli kell kolm öösel saamas.

Lootsin et eilne päev oli olnud vaid unenägu, või et Alisy on nüüd juba kodus.

Läksin vaatasin rõdule, kus polnud kedagi. Liikusin trepipoole ning kõndisin sellest üles.

Avasin Alisy toa ukse ning avastasin enda kurvastuseks et teda polnud seal ning voodi oli sama puutumatta nagu eile.

Mul jooksid paar pisarat üle põse. Tavaliselt ma ei nuta, kuid täna ma nutsin.Ma teadsin et Alisy ei läheks minu juurest niisama ära, kuid ma ei teadnud kus ta võiks olla.

Ohkasin ning otsustasin hommikuni oodata, äkki on mingite sõpradegi, ja paneb pidu?

"Ohh,"ohkasin ma kurvalt ning läksin alla ning võtsin Bessu sülle.

Läksime koos minu tuppa ja heitsin voodisse pikali, olles enne asetanud Bessu voodi otsa, jalgade juurde.

Ma ei suutnud magama jääda, sest muretsesin Alisy pärast. Kus ta on??? oli küsimus mu peas, millele ma vastust ei teadnud.

Ärkasin hommikul, kell oli umbes kümme. Ma haigutasin ning tõusin püsti, jooksin Alisy tuppa ning avastasin et teda pole.

Mõtlesin et äkki peaks minema politseisse, aga mis siis kui ta on vabatahtlikult ära läinud, kui temaga pole midagi juhtunud??

Ma ei teadnud..

Alisy vaatenurk

Ärkasin selle peale, et auto peatus. Haigutasin ning uni oli täiesti kadunud.

Mind tiriti autost välja ning viidi kuhugi, ma ei teadnud kuhu, sest tundus et keegi oli mu prillid jälle tumedamate vastu vahetanud.

Mind viidi trepist üles mitu korda ja vahel pöördusime vasakule ja paremale.

Äkki peatusime mingi ukse taga, nii mulle vähemalt tundus.

Mind tõugati uksest sisse ning ma lendasin toa keskele pikali maha kuna polnud seda oodanud.

Võtsin kohe prillid eest ning vaatasin ringi. Kuulsin sosistamist ning taipasin et polnud selles toas üksi.

Tuba ise oli vääga pime ja mulle tundus ka et see on suur.

Tõusin püsti ning hakkasin selg ees tahapoole ning äkki koperdasin kellegile otsa.

"Vabandust,"sosistasin ma.

"Pole midagi,"sain vastuseks.

See kutt kellele ma otsa komistasin istus seina ääres ning ma otsustasin ta kõrvale istuda.

Esitasin talle mõned küsimused ning sain teada et ta on kaa 16 ja et ta nimi on Anton.Rääkisin talle ka endast.

Ta ütles mulle, et siin on nüüd koos minuga 5 tüdrukut ja poisse on kaa 5.

"See tähendab et meid on kümme,"teatas ta 'targalt'.

"Ookei,"pomisesin.

Ma ei teadnud mis minuga edasi tehakse ega ka küsinud Antoni käest mis siin üldse toimub.

Hakkasin vaikselt nutma sest igatsesin nii tohutult Bennettit ja Bessut.